Ayam Cemani tähendab sanskriti keeles musta kana. Selle tõu ajalugu on segane ning täielikult ei ole seda veel lahti harutada suudetud. Tema eelasteks on roheline džunglikana, Kedu kana ja Bekisari kana. Cemanisid pidasid ajalooliselt kas väga rikkad või siis väekad inimesed (kohalikud nõiad ja šamaanid) ning lihtinimesed puutusid kanaga kokku ainult jumalatele oherdamise tseremooniatel. Usuti, et Cemanidel on tervendav toime (just tema verel) ning et Cemanid suudavad suhelda surnutega ning kaitsta elavaid. 1998 aastal tõi Hollandlane Jan Steverink Cemanid esimest korda Euroopasse ning peale seda algas nende võidukäik ka Euroopas oma alguses hullumeelsete kuid lõpuks normaliseerunud hindadega.
Siin postituses ei arutle ma selle üle, millised linnud on ilusamad ning kelle pidamis meetoditega on suled ilusamad ning lindude elu elamisväärsem, vaid siin üritan ma tutvustada Ayam Cemani kodukoha Indoneesia lindusid ning näidata, et Ayam Cemani maailm on natukene mitmekülgsem kui meie siin Euroopas arvame.
Miks on Cemanid mustad? Natukene geneetikat kah.
Musta värvi tekitab Cemanidel melaniini hüperpigmentatsioon ehk fibromelanistlik geen (Fm), mis ilmus maailma 6600-9100 aastat tagasi, ehk enne Cemanide ja siidikanade kodustamist. Melaniin on peamine sulgede värvaine ehk pigment.
Sulgede värvus sõltub melaniini vormist, kontsentratsioonist ning melaniini osakeste suurusest, kujust ja paigutusest sulgedes.
Fm geen on esindatud kas ühe- või kahekordselt ning iga lind väljendab geeni esinemist erinevalt.
Mõnikord on geeni väljendus nii tugev, et ühekordse geeniga lind näeb välja sama tume nagu kahekordse geeniannusega lind. Seda toimub siis, kui linnul juhtub olema tõmmu nägu (gypsy face). Selle tulemusel näiliselt kahekordsete geenidega vanemlindudelt saadakse ühekordse geeniavaldumisvormiga järglased. Ühekordne annus avaldub heledamas nahas, aga ka juhul, kui näiliselt tumedama nahaga lind ise toodab ainult heledama nahaga (endiselt ikkagi musta aga heledama musta nahaga) järglasi.
Praegu veel saab seda määrata ainult alles läbi järglaste. Seega võtab aega teada saamine, kas tegemist on kallima kahekordse geeniannusega linnuga või ainult ühekordse geeniga linnuga.
Fm geen on automsoomselt dominantne, mis tähendab, et see avaldub alati. See geen on olemas ka Kadakhnath kanadel Indias, the Black H’Mong kanal Vietnamis, ja svarthöönal ehk mustal kanal (Svart Höna) Rootsis. Ka siidikanadel on see geen.
Cemanide suled, nahk, nahatekised, jalad, kondid ning liha on mustad. Mustad või vähemalt siis väga tumedad on ka siseorganid (v.a. veri on punane selle hemoglobiini sisalduse tõttu).
Kui mõlemal Cemanil on ühekordne Fm geen siis järglased võivad tulla:
50% ulatuses ühekordse hüperpigmentatsiooni geeniga
25% ulatuses kahekordse hüperpigmentatsiooni geeniga
25% ulatuses ilma ühegi hüperpigmentatsiooni geenita
Kui mõlemal vanemlinnul on kahekordne hüperpigmentatsiooni geen siis järglased võivad tulla:
50% ulatuses kahekordse hüperpigmentatsiooni geeniga
50% ühekordse hüperpigmentatsiooni geeniga
Kuna kahe kahekordse geeniannusega linnu ristamisel on 50% ulatuses võimalik saada ühekordse hüperpigementatsiooni annusega näiliselt tume lind, kes järglasi tootes ei pruugi enam toota tumedanahalisi järglasi, siis ei tea Cemani haudemune ostes kunagi ette, millised tibud (kui tumedad) nendest täpselt tulevad.
Iseloom ja munemine
Cemanid on väga aktiivsed korilased ning seetõttu vajaksid Cemanid suhteliselt suurt maa-ala millel maad kraapida või lihtsalt ringi uidata. Nad on suhteliselt head lendajad ning sellega peab arvestama. Kuigi nende veres on võitluskanade eellasi siis loetakse Cemanisid rahumeelseteks ja sõbralikeks lindudeks. Cemanid ei ole väga haudumisaltid linnud ning ei kipu oma mune ise välja hauduma. Isaslindude laul on intensiivne ning vaiksed on ainult emaslinnud, kes isegi munedes enamasti munalaulu ei laula. Cemanid munevad tsükliliselt, 20-30 muna kaupa, pidades vahepeal mitu kuud pausi.
Sulgimise ajal soovitatakse Cemanidele anda lisaproteiini, ehk siis 16%-18 % asemel (tava täissöödas olev proteiinikogus) 20% proteiini kogust. Seda saab kergelt teha, lisades kanadele sulgimise ajal toidule sisse lisa söödapärmi.
Inglise standard (UK Standard) – on hetkel veel alles ettepaneku järgus.
Üldised omadused
Tüüp ja rüht: Üldine hoiak ergas ning valvas.
Keha: keskmise suurusega, sale, tugev ja muskliline, tiivad surutud tihedalt keha vastu. Rind üsna lai, täidlane ja tugev. Selg keskmise pikkusega, kaelast natukene kumer, sadulasuled ehk rübjaripmed suhteliselt lühikesed. Tiivad pikad, suured ja tugevad, peaksid hoidma õlaliigesest natukene kõrgemal asetseval positsioonil, tihedalt keha vastu surutud ning mitte selja peal. Õlad laiad ja tugevad. Saba hoiak pisut uhkeldav, mõõdukalt lai, peenikeste, keskmises pikkuses sirpsulgedega. Tagasihoidlikult arenenud sabakont. Õnnar ja saba lihaseline osa peaks olema väike, tugev ja natukene kohev.
Pea: keskmise suurusega. Nägu on must ja sile, kanade nägu enamasti natukene tumedam kui kukkedel. Keskmise suurusega lokutid ja väikesed mustad kõrvalapid.
Silmad suured ja värvuselt tumepruunist mustani ning ilmekad; pupillid mustad. Tavaliselt 5 harjasega musta värvi lihthari. Hari peaks ulatuma üle kukla. Musta värvi tugev, ilusa kurviga nokk.
Kael: pikk ja kindel, õlgadeni ulatuvad kaela kattesuled.
Jalad: reied keskmise suurusega, jõulised, teineteisest hästi eraldatud. Kand hästi painduv. Sirged ja paralleelsed, keskmise pikkusega musta värvi sääred. Neli pikka tugevat ja harali varvast. Esimene (tagumine) varvas peab asetsema kindlalt põrandal ja olema musta värvi. Kannused täiskasvanud kukkedel hästi välja arenenud.
Sulestik: suled lühikesed ja tihedalt üksteise vastas. Kanade sulestik ei ole nii küütlev kui kukkede must sulestik.
Kaal: kuked 1,8 – 2 kg ja kanad 1,2 -1,5 kg
Jalarõngaste suurus: kukel 18 mm (E18) ja kanadel 16 mm (D16)
Munad: valged või kreemjad, umbes 80 muna aastas.
Punktide jagunemine näitusel, kogusumma 100 punkti:
Tüüp ja suurus: 15
Pea: 10
Värvus (sulestik): 20
Värvus (nahk): 30
Jalad: 10
Seisund: 15
Tõsised defektid
Liialt horisontaalne rüht; saba asetus liiga kõrgel või liiga madalal; alla ripuvad tiivad; liiga lühikesed jalad; liiga vähe musta pigmenti nahatoonis ehk siis nahk liiga hele.
*Indoneesias, kus soovitakse aretada kõige tindipoti-mustemat lindu (nii seest kui väljast), on suleprobleemidega Cemanid väga levinud. Neid suleprobleeme seostatakse just Fm-geeni avaldumisega.
Indoneesia standard – mida aretajad linnu kodukohas hindavad
Indoneesia Ayam Cemanide Facebookis tegutsev müügikuulutuste leht on avalik ja kõik võivad sinna minna pilte kaema. Kaasa arvatud suletut Ayam Cemanit vaatama: https://www.facebook.com/groups/indocemani/media
Mis puudutab Ayam Cemani Indoneesia standardit, siis see on palju spetsiifilisem, kui Inglise standard, määrates ära isegi varvaste ja nokka pikkuse ning ka näiteks rinnaku laiuse. Kuna meie linde selle standardi järgi ei hinnata, siis ei hakanud seda ka siia panema.
Sellest standardist olulisem on vast see, kuidas nad ise neid nimetavad ja mille järgi nad aru saavad, mis hetkel müügis on. Müügis ei ole ning ei hinnata ainult standardile vastavaid linde. Peaks ütlema, et kallimalt lähevad isegi ebastandardsed linnud, sest need on palju haruldasemad. Kuna Ayam Cemanil on Indoneesia kultuuris ja traditsioonides väga kindel ja tähtis, müstiline osa, siis ühtegi Cemanit arusaadavalt ära ei põlata. Ning kuna Euroopa linnud vajavad aegajalt ikkagi verevärskendust ja pigmendiparandust lindude kodumaalt. Seega võib ka Euroopas juhtuda, et koorub ebastandardseid linde, mille peale Euroopa aretajad ütlevad, et tegemist on seguga. Tegelikult ei ole tegemist seguga, lihtsalt ta ei vasta UK kitsale standardile.
Ainuke asi mida ei tohi Cemanil näha, on üksik valge sulg. Siis väidavad ka Indoneeslased, et tegu on seguga ja mitte puhta Cemaniga. Sinna alla ei käi Ayam Cemani Blorok ehk splash Cemani, kes on saadud ristates kahte Ayam Cemani Klawu ehk sinist Cemanit.
Kuidas klassifitseeritakse Ayam Cemanisid nende kodukohas Indoneesias?
Harjatüübi järgi:
Ayam Cemani Wilah – lihtharjaga Ayam Cemani
Ayam Cemani Sumpel – sileda väikese roosharjaga Ayam Cemani
Ayam Cemani Telon – hernesharjaga Ayam Cemani (võib väljenduda tavalise hernesharjana või ka nii öelda „tuleleegina“ ehk teistpidi volditud hernesharjana).
Ayam Cemani Mahkota / Mawar / Rose – roosharjaga Ayam Cemani
Nende erinevate hernesharjadega Cemani (Telon) pilte jagas aretaja Rom Melverga Racruz.
Suletüübi järgi:
Ayam Cemani Bulu Biasa / Bulu Yang Rapi / Bulu Tertata – tavaline siledasulgne Ayam Cemani
Ayam Cemani Walik / Bulu Terbalik – käharsulgne Ayam Cemani
Ayam Cemani Rajeg / Bulu Besi / Bulu Lidi – (ironfeathers) – traatsulgne Ayam Cemani*
Selle traatsulgse Cemani (Bulu Lidi) pilte jagas aretaja Rom Melverga Racruz.
*Sellist suletüüpi on kirjeldatud ka Jinyang Silkie ehk Jinyang Siidikana puhul, kes oma välimuselt ei meenuta meile tuntud siidikana kohe mitte millegagi, kui sule olek välja arvata. Selle siidikana tiivasulgi nimetatakse männi okasteks sest kuigi pildi pealt näevad suled välja siidised, siis kirjelduse järgi on nad kõvad nagu traadi jupid.
Värvi järgi (lisaks siis tavalisele mustale Cemanile):
Ayam Cemani Putih – valgete sulgedega
Ayam Cemani, nahk ja suulagi on mustad, keel hall.
Ayam Cemani Klawu (Abu-abu) – sinine Ayam Cemani (rahvakeeli hallide sulgedega), nahk ja suulagi on mustad, keel hall.
Ayam Cemani Blorok* – Splash (laiguline) Ayam Cemani, nahk ja suulagi on mustad, keel hall.
*https://www.youtube.com/watch?v=lfjCTSAtREs – esimestel minutitel näitab Ayam Cemani Blorok aretuspaari
Naha ja keele värvi järgi:
Ayam Cemani Biasa - tavaline musta nahaga ja halli keelga Ayam Cemani.
Ayam Cemani Super – hästi tumeda nahaga Ayam Cemani, kus must värv on veelgi konsentreeritum kui tavalisel Cemanil, kuid keel on endiselt hall.
Ayam Cemani Asli LH (Lidah Hitam) – Musta keelega Ayam Cemani. Hitam tähendab indoneesia keeles musta. Kõige kallim Ayam Cemani vorm.
Ayam Cemani Tukung – sabatu Ayam Cemani, hinnalt võrdsed AC Lida Hitamiga sest sabatud Cemanid on haruldlased.
Soovitan vaadata ühe Indoneesia Ayam Cemani aretusfarmi videot, kus 5 minutist alates hakkab näitama selle farmi erinevaid Cemanisid. Euroopa standardi alla (mida Indoneesias endas nimetatakse UK standardiks) ei lähe seal ükski lind sest neil on oma standard, mis keskendub musta naha ja keelega lindude aretamisele. Lindude küütlev sulestik ei ole seal nii hinnas.
Nemad eelistavad enamasti tindipoti musta lindu, ilma läikivate sulgedeta. -
https://www.youtube.com/watch?v=qre5xtD202k – kirjeldab Ayam Cemani eri vorme kohalike silme läbi
P.S. I would also like to thank Rom Melverga Racuzi. This post would have been very boring without your amazing pictures. Thank you for sharing!
Kasutatud kirjandus:
http://www.ayamcemani.co.uk/indonesian-breed-standard.html
https://ayamcemani.us/how-to-understand-fibro-expression-when-breeding-ayam-cemanis-fibromelanistic-gene/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5381777/ (The origin and evolution of fibromelanosis in domesticated chickens: Genomic comparison of Indonesian Cemani and Chinese Silkie breeds – Dharmayanthi, 2017)
https://www.chickensandmore.com/ayam-cemani/
Linnukasvatuse terminid, Tikk, Piirsalu, Tikk, Hansson, 2011
Kommentare