top of page

Booted Bantam – sulisjalgne bantam

Booted Bantam – sulisjalgne bantam


Heal lapsel mitu nime ehk kui enamus maailma kasutab nimetust Booted Bantam siis Saksamaal tuntakse teda kui Federfüßige Zwerghühner ja Hollandis on tõu nimeks Sabelboot.



Booted Bantam tibud lootesulestikus, vahetumas tibusulestikku ja juvenaalsulestikus.



Ajalugu


Sulisjalgseid kääbuskanu/minikanu on kirjeldatud kirjanduses (Ulisse Aldrovandi, Italy) juba 1600- ndatest aastatest. Tänapäeva Booted Bantam on Saksamaa, Hollandi ja Suur Britannia vahelise „aretustöö“ tulemus. Valge ning must variant on aretatud Inglismaal ning oma kaalult on ta väiksem ja kergem, kui teised värvivariandid. Sõna bantam tuleneb Jaava (Indoneesia) sadamalinna Bantam nimest.


Booted Bantam on üks vähestest tõugudest, mis esinebki ainult kääbus vormis ehk ta on originaal kääbustõug (true bantam). Minikanu iseloomustab kehamõõtmete ja -massi vähenemine tingituna kas sugupoolega seotud retsessiivse dw geeni toimest või aretusest väiksema kehamassi suunas.


 

Inglise standard


Üldised omadused: kuked ja kanad



Rüht: püstine ja uhkeldav


Tüüp: Kere lühike ja kompaktne. Täidlane ja esileulatuv rind. Lühike selg ja kukal; selg ja saba moodustavad selge U-kuju. Kukkede lühike sadul on kaetud pikkade ja rikkalike sadulasulgedega. Suured, pikad tiivad, mis on kantud sama nurga all ja enam-vähem toetuvad pikkadele sulekahludele (vulture hocks) säärtel. Kanadel suur püstine ja lopsakas saba; kukkedel suur ja lopsakas saba, sirpsuled veidi pikemad kui tüürsuled ja veidi kumerad. Kattesuled pikad, rikkalikud ja kenasti kumerad.


Pea: Kolju väike. Nokk küllaltki jäme, keskmise pikkusega. Silmad säravad ja märgatavad. Väike tugev täiesti sirge hästi haraline, ideaalis 5 -7 harjasega, püstine lihthari. Sulgedeta, ühtlase, hea tekstuuriga nägu. Väikesed lapikud säravpunased kõrvalapid. Kukkedel lokutid väikesed, ühtlased ning kujult ümarad.


Kael: Kael on küllaltki lühike ning sirge. Kukkedel kaela kattesulestik täidlane ja suled täiesti sirged.


Jalad: Reied võimsad, tiheda sulekattega ning pikkade ja hästi arenenud sulekahludega mis koosnevad pikkadest jäikadest sulgedest ning puudutavad peaaegu maapinda. Jookse üsna lühike, külgedelt kaetud pikkade ja küllaltki jäikade sulgedega. Neli sirget harali varvast millest välimised ja keskmised on tihedalt sulestunud.


Sulestik: Paks ja külluslik.


Kaal: kuked 750 g – 850 g ja kanad 650 g – 750 g



Munad: valged või kreemikad


Mida peaks võimalusel vältima?

Valged suled mittevalgetel ühevärvilistel lindudel; lillad viirud mustadel lindudel; ääre randiga sule servad või laigulisus lavendlivärvilistel lindudel; sinised/hallid jalad valgetel lindudel; vähene või vilets valge suletipp Mille Fleur või kirjutel (mottled) variantidel; liiga suur hari; liiga suured lokutid; liiga pikad sulekahlud.


Tõsised defektid

Kõik muud harja liigid peale lihtharja; habe või liiga puhvis kaelasuled; vähem või rohkem kui 4 varvast; silmnähtav ülekaalulisus; liiga lame ja pikk selg; jalad liiga pikad või lühikesed; puuduvad küünised; vale jooksme/varvaste värvus.


Punktide jagunemine näitusel kogusumma 100 punkti:

Tüüp ja suurus: 25

Pea 15

Värvus (sulestik) 15

Värvus (nokk ja jalad) 5

Jalgade suled 15

Kaal 10

Seisund 15


Milleks on hea teada, kuidas jagunevad punktid? Kui sul on kodus kaks Booted Bantam kukke aga ei tea, millist alles jätta, siis tutvu rassi standardiga ja pane enda peas punkte. Kumb saab rohkem punkte ning kellel esinevad tõsised defektid või äkki on kellelgi hoopis midagi mida peaks vältima? Kui aga tähtis on iseloom ja mitte välimus, siis vali vastavalt sellele.


 

Värvid


Ühevärvilised (self colors)


Must (black) – kuke ja kana sulestik must, võimalikult läikiva sügavrohelise läikega. Nokk must või sarvevärvi. Silmad tumepunased või väga tumepruunid. Hari, nägu, lokutid ja kõrvalapid erepunased. Jooksmed, varbad ja küünised mustad.


Valge (white) – kuke ja kana sulestik lumivalge. Nokk valge, silmad punased. Hari, nägu, lokutid ja kõrvalapid erepunased. Jooksmed, varbad ja küünised valged.


Sinine (blue) – Kukel kaelakattesuled, sadulasuled, õla kattesuled, seljasuled ja saba tumedamat tooni kiltkivisinised. Ülejäänud sulestik mõõdukamat tooni kiltkivisinine, ääristatud tumedama kiltkivisinise randiga.

Kanal sulestik mõõdukamat tooni kiltkivisinine, ääristatud tumedama kiltkivisinise randiga. Pea ja kaelasulestik tumedamat tooni kiltkivisinine.

Nokk nii kukel kui kanal tumedamat tooni kiltkivisinine või sarvevärvi. Silmad tumepunased või punakaspruunid. Jooksmed ja varbad kiltkivisinised. Küünised tumedamat tooni kiltkivisinised või sarvevärvi.


Lavendlivärviline (Lavender) – kuke ja kana sulestik ühtlaselt kahvatu hõbesinine. Silmad oranžikas punased. Nokk, küünised, jooksmed ja varbad kiltkivisinised.


 

Tuhat lille (Mille Fleur) variandid


Gold Mille Fleur ilma suure esimese sabasuleta ja kana sulestiku värvusega kukk. Ei ole sobilik aretuseks.


Janek Pritsi Golden Mille Fleur kukk

Kuldne tuhat lille (Gold Mille Fleur) – kukkede sulestiku värviskeem on väga keerukas ja atraktiivne. Peasuled oranžikas punased, valgete tippudega. Kuldsete rootsudega kaelakattesuled, mis on keskelt rootsu juurest mustad aga edasi laialt ääristatud oranžikas punasega. Suleotsad mustad valge tipuga. Seljasuled punased, muutudes sadulasulgedeni jõudes oranžiks.


Väikesed pealttiiva eesserva kattesuled punakaspruunid valgete tippudega. Suured sekundaarsed tiiva-kattesuled ja sekundaarsed tiiva kesk-kattesuled on rusked, otstes läikivate rohekasmustade hernekujuliste täppidega ning hõbevalgete kolmnurksete tippudega. Need koos moodustavad tiibadel korrapäraseid ribasid.


Labahoosuled mustad seemisnahavärvi ääristusega. Küünar-hoosuled kahe kolmandiku ulatuses mustad ning vabalt nähtav viimane kolmandik otsast on seemisnahavärvi. Ülejäänud tiivasuled ühtlaselt seemisnahavärvi, iga sule tipus valge hernesuurune täpp mustal kolmnurgal. Sule otsad asetsevad ühtlaselt, et need vastaksid tiiva kujule ja kontuurile.






Sabasuled on mustad, roheka metalse läikega ja tumeda seemisnahavärvi servaga ning tipust valge kolmnurgaga.


Rinna- ja jalasuled ning ka ülejäänud sulestik on kuldset seemisnahavärvi põhjal, iga sulg heledat seemisnahavärvi rootsuga ning iga sule tipp musta hernesuuruse täpi ja valge kolmnurgaga.


Kana sulestiku baasvärviks on kuldne seemisnahavärvus, kus iga sule tipus on must hernesuurune täpp ja selle otsas valge kolmnurk. Sabasuled mustad, peenikese seemisnahavärvi äärega ning valge tipuga.

Silmad oranžikaspunased. Nokk, küünised, jooksmed ja varbad on kiltkivisinised.


Sidrunivärvi tuhat lille (Lemon Mille Fleur) – tunnused ja sulgede mustri kirjeldus on sama nagu Gold Mille Fleuri puhul, kuid seemisnahavärvi baas on asendatud õrna sidrunikuldse põhivärviga.


Hõbevärvi tuhat lille (Silver Mille Fleur) – tunnused ja sulgede mustri kirjeldus on sama nagu Gold Mille Fleuri puhul, kuid seemisnahavärvi baas on asendatud puhta hõbevalge põhivärviga.


Kollakaspruun-valge tuhat lille (Buff White Mille Fleur) – kuke ja kana sulestik on kuldne kollakaspruun, ümmarguse valge laiguga iga sule otsas kõigis osades, välja arvatud saba, mis on selge valge. Nokk helesinine, silmad punased. Hari, nägu, lokutid ja kõrvalapid erepunased. Jooksmed, varbad ja küünised helesinised.


Portselanivärvi tuhat lille (Porcelain Mille Fleur) – tunnused ja sulgede mustri kirjeldus on sama nagu Gold Mille Fleuri puhul, kuid seemisnahavärvi baas on asendatud heleda õlevärvilise põhivärviga ning sule otstes asetsevad hernekujulised täpid on kahvatusinised, nende tipus valge kolmnurk. Kõik must on siin asendatud kahvatusinisega. Silmad oranžikaspunased. Nokk, küünised, jooksmed ja varbad on kiltkivisinised.


 

Teised sulestiku värvused ja sulemustrid


Silver Birchen – Kuke peasulestik hõbevalge. Kaela kattesuled, selg, sadulasuled, väikesed pealttiiva eesserva kattesuled, õla-kattesuled hõbevalged, ning kaelakattesulgede rood on mustad. Ülejäänud sulestik rikkalikult must, rinnasuled mustad peenikese hõbedase ääristusega muutudes sääresulgedeni jõudes järk-järgult mustaks.

Kana kaela kattesulgede värvus sarnaneb kuke omale. Ülejäänud sulestik rikkalikult must, rinnasuled mustad peenikese hõbedase ääristusega muutudes sääresulgedeni jõudes järk-järgult mustaks.

Nägu, lokutid ja kõrvalapid tumepunased. Silmad oranžid või tumepruunid. Nokk ja küünised tumedamat sarvevärvi. Jooksmed ja varbad mustad.


Gold Birchen – tunnused ja sulgede mustri kirjeldus on sama nagu Silver Bircheni puhul, kuid hõbevalged suled on asendatud rikkaliku punakaskuldse värvusega.

Nägu, lokutid ja kõrvalapid tumepunased. Nokk ja küünised tumedamat sarvevärvi. Jooksmed ja varbad mustad.


Kirju must sulemuster (Black Mottled) – kukkede ja kanade sulestiku kõik suled mustad, metallrohelise läikega, korrapärasete valgete otstega, mille suurus varieerub sõltuvalt sulgede suurusest. Vältida tuleb liigseid valgeid laike või nende ebaühtlast jaotumist. Silmad tumepunased, jooksmed ja varbad kiltkivisinised või mustema poolsed. Nokk ja küünised sarvevärvi.


Kirju lavandlivärviline (Lavender Mottled) – kukkede ja kanade sulestiku kõik suled on kahvatud, hõbedaselt sinised, korrapäraselt valgete tippudega, mille suurus on vastavuses sulgede suurusega. Vältida tuleb liigseid valgeid laike või nende ebaühtlast jaotumist. Silmad oranžikaspunased, mustade pupillidega. Nokk, küünised, jooksmed ja varbad on kiltkivisinised.


Käovärvi (Cuckoo) – Ühtlaselt käovärvi, tumedad sinakashallid triibud helehallil põhjal. Igal sulel peab olema vähemalt kolm põikitriipu. Silmad oranžikas punased. Nokk, küünised, jooksmed ja varbad valged, noortel lindudel hallikassiniste laikudega.



 


The Rumpless Booted – sabatu sulisjalgne


Ajalugu

Rumpless Booted pärineb Saksamaalt Tharingeni metsapiirkonnast, eelkõige rajooni väikesest tööstuslinnast Ruhlast. See on sulisjalgne sabatu kääbuskana tõug, jässaka ja ümara kehaga ning elava ja enesekindla loomuga. Saksamaal kutsutakse neid Ruhlaer Zwerg Kaulhuhnerina. Esmane registreeritud esitlus sulisjalgse sabatu kääbuskanana Ühendkuningriigis toimus 1901. aasta näitusel, kuid artiklites on viiteid ka 1893. aastast.


 

Inglise standard


Üldised omadused: kuked ja kanad


Tüüp: Kere lai, lühike, jäme ja ümar. Selg lühike ja lai ning vaid veidi kaldu. Rind täidlane ja ümar. Kiil hästi arenenud. Tiivad lühikesed ja korralikult vastu keha asetsevad. Õlad laiad ja hästi ümarad.


Pea: Keskmise suurusega; ümarik. Nägu punane ja sile. Hari väike ja püstine, 3–5 harjasega. Lokutid väikesed ja ümarad aga habemega variandil puuduvad või on mittemärgatavad. Kõrvalapid punased, kuid väike punakasvalge värvi varieeruvus on lubatud.


Kael: Lühike, täidlane, ei tohiks olla kaldu tahapoole; habemega variandil habe laka moodi.


Jalad: : Reied võimsad, tiheda sulekattega ning pikkade ja hästi arenenud sulekahludega mis koosnevad pikkadest jäikadest sulgedest ning puudutavad peaaegu maapinda. Jookse üsna lühike, külgedelt kaetud pikkade ja küllaltki jäikade sulgedega. Neli sirget harali varvast millest välimised ja keskmised on tihedalt sulestunud.


Sulestik: Paks ja külluslik. Sadulasuled paksud ja puhvis ning katavad kogu tagumise osa moodustades poolkera kuju. Saba puudub täielikult.


Kaal: kuked 625 g – 700 g ja kanad 525 g – 600 g


Munad: valged või kreemikad


Punktide jagunemine näitusel kogusumma max 100 punkti:

Tüüp ja suurus: 25

Pea 15

Värvus (sulestik) 15

Värvus (nokk ja jalad) 5

Jalgade suled 15

Kaal/suurus 10

Seisund 15


Tõsised defektid

Kõik muud harja liigid peale lihtharja; liiga tõmmu nägu; habetul variandil puhvis kaela-katteuled; rohkem või vähem kui neli varvast; silmaga nähtav ülekaalulisus; liiga pikk selg; liiga pikad või lühikesed jalad; puuduvad küünised; jalgade ja jooksmete vale värvus.


Mida peaks võimalusel vältima?

Valged suled mittevalgetel ühevärvilistel lindudel; lillad viirud mustadel lindudel; ääre randiga sule servad või laigulisus lavendlivärvilistel lindudel; sinised/hallid jalad valgetel lindudel; vähene või vilets valge suletipp Mille Fleur või kirjutel (mottled) variantidel; liiga suur hari; liiga suured lokutid; liiga pikad sulekahlud.


 

Kasutatud kirjandus:

https://www.poultryclub.org/breeds/chickens/true-bantam/booted/

http://www.federfuss.de/

Linnukasvatuse terminid, Tikk, Piirsalu, Tikk, Hansson, Taru 2011

http://kippenjungle.nl/wiki/index.php/Birchen


Related Posts

See All

Comments


bottom of page