Milliseid lisandeid peaks jagama kanale ja kukele kaks-kolm nädalat enne haudemunade korjet? Mida annavad erinevad mineraalid ja vitamiinid haudemunale? Mis on üldse haudemuna? Kuidas peab haudemuna hoiustama? Kas ostjal on õigust küsida haudemunade kvaliteedi kohta? Nendele ja paljudele teistele küsimustele haudemunade kohta otsime järgmises kirjatükis vastuseid.
Individuaalselt mõjutavad linnu viljakust paljud tegurid: vanus, läbipõetud haigused, erinevad vigastused, aastaaeg, lindude stressi tase, hierarhiline positsioon karjas, sööda kvaliteet, geneetiline taust jms (1, 5).
Artikli esimeses pooles märgin ära, mida haudemunade müüja saaks võimalikult suure kooruvusprotsendi nimel ära teha ja teises pooles arutlen hautaja võimaluste üle.
Järgnevad punktid käsitlevad haudemunade müüja poolset teadvustatud panust, et tahtlikult suurendada kooruvusprotsenti. Ilma neid punkte eelnevalt täitmata ei saa hautaja kuidagi head kooruvusprotsenti loota. Üldiselt on hautaja panus võrreldes haudemunade müüja omaga suhteliselt väike ning piiratud. Igal haudemunade ostjal on õigus küsida täpsustavaid küsimusi haudemunade ja neid tootnud karja tervise ja muude hautamise jaoks oluliste punktide kohta.
Iga viljastatud muna ei ole haudemuna. Kui lind muneb looduses kurna ja istub munadele, siis võibolla 50% munadest koorub linnupoeg. Kui keegi ostab aretajalt haudemune, siis tavaliselt eeldatakse 70-90% kooruvust. Aretaja tööks on valida ainult tugevate ja tõutunnuseid järgivate lindude haudemunad (kui müüakse tõu haudemune). Tal tuleb valmistada oma kanad ette kõrgkvaliteetsete haudemunade munemiseks, tagades neile piisava vitamiinide ja mineraalide koguse. Haudejaamades on kooruvus tavaliselt 95% ligidal. Nemad valivad oma haudemunade tootmiseks ainult kõige tugevamad isendid ja neil on spetsiaalselt koostatud söödaratsioonid just haudemunade korje perioodiks (2).
Normaalseks kooruvusnäitajaks loetakse 80%. Eeldatakse, et ülejäänud 10% munadest olid viljastamata ning ülejäänud 10% on seotud embrüonaalse suremusega (3).
Varajane embrüonaalne suremus (kui embrüo hukkub esimese seitsme päeva jooksul) tuleneb enamjaolt sellest, et embrüo ei suutnud peale hoiustamist ja inkubaatorisse paigutamist edasi arenemist jätkata. Siis on enamasti on tegemist valel temperatuuril hoiustamise ja valede hoiustamise võtetega. Vaheetapi (kuigi harvemini esinev) ja lõppetappi embrüonaalne suremus on tavaliselt seotud puudustega vanemlinnu söödaratsioonis või embrüonaalsete kõrvalekalletega. (4)
Aastaaeg
Kevadel ja normaalse temperatuuriga suvel on viljakus kõige kõrgem. Väga külmad talved või palavad suved langetavad viljakust märkimisväärselt (6).
Viljakas või viljastatud?
Maakeeli öelduna väljendub viljakus linnu võimes toota viljakaid mune või spermat. Viljastatud muna tekib viljaka muna ühinemisel viljaka spermaga.
Osad linnud on kas koorunud või õnnetuse või haiguse tagajärjel jäänud steriilseks. Nemad enam viljakaid ega viljastatud mune ei tooda. Ülekaalulistel kanadel on viljastatud munade % tunduvalt madalam kui normaalkaalus kanadel. Alakaalulised kuked on toitainete puuduse tagajärjel vähem viljakmad kui nende normaalkaalus suguvennad (7). B – vitamiini ja seleeni puuduse tagajärjel võivad isaslinnud jääda steriilseks. (5)
Paaritumisprobleemid
Osadel tõugudel on paaritumisprobleemid. Näitena võiks tuua Cornishid ja sabakonditud kanatõud (8) nagu sabatud Araucanad, Barbu d'Everberg, Barbu de Boitsfort, Ardenner Bolstaart ja sabatu Game. Esimesel puhul kukkede suutmatus ja geneetiline soodumus viljatuseks (9) ja teisel geneetiline soodumus vähenenud viljakuseks. Lisaks segavad puhvis sadulasuled kontakti (10). Et kontakt kana ja kuke vahel kindlustada ja suurendada viljastumisprotsenti, trimmitakse sabatute kanade tagaotsad kääridega suhteliselt siledaks.
Geneetilised vastuolud
Geneetilised vastuolud vähendavad kooruvusprotsenti tuntavalt. Kõige suuremaks geneetiliseks vastuoluks on kahe sama ebasobiva geenikombinatsiooniga vanemlinnu ristamine. Tulemuseks on kas surm või väga halva välimikuga lind. Näiteks kahe säbarsulgse (Frizzle) geeniga vanemlinnu ristamine. 25% ulatuses koorub uus säbarsulg, 50% ulatuses koorub normaalse sulestikuga kana ja 25% ulatuses võib kooruda nõndanimetatud lokiliste, murduvate sulgedega (Frazzle (11)) kana, kelle suled on ääretult haprad ja võivad iga puudutuse peale puruneda. Lisaks on sellel linnul ka kaasasündinud südamehaigused.
Kui ristata Araucanadel (Põhja-Ameerika standardi järgi sabatud on Araucanad (10,12), sabaga on Americaunad (10,13)) kaks kõrvatuttidega vanemlindu, siis enamik nende järglaseid hukkuvad. Ristama peaks ühe tuttideta ja teise ühe või kahe tuttiga linnu, et tagada suurem kooruvusprotsent (10).
Teiseks suureks geeneetiliseks vastuoluks on sugulusaretus, kus soovitakse edasi aretada ühe kindla välimikuga lindu ja ristatakse seda lindu teadlikult tema lähisugulastega. Ühesuguste pärilike omadustega sugurakkude ühinemisel ehk suguluspaaritusel tekkinud organismis väljenduvad samad retsessiivsed surmavad alleelid (14).
Vanemlindude vanus
Liiga noortel ja liiga vanadel lindudel on viljakus madalam. Kõige viljakamad on linnud 18-40 kuu vanuselt (1,5-3,5 aastaselt). 41 kuu vanustel kanadel hakkab viljakus kiirelt langema (15, 29, 30) tänu spermat talletava munajuha efektiivsuse vähenemisele (16). Kukkede viljakus langeb tugevalt peale 45 elukuud (peale 3ndat eluaastat) (17).
Kanade ja kukkede arvuline suhe karjas, stress ja omavahelised suhted karjas.
Olenevalt tõust suudab üks kukk teenindada 6-12 kana (18, 32). Agressiivsema tõu esindaja (Leghorn, Ayam Cemany) rohkem ja rahumeelsema tõu kukk (Siidikana) vähem kanu. Haudemune müüva isiku karjas on tavaliselt kukkede ja kanade arvuline tasakaal paigas ja kuked suudavad kindlustada kõikide munade viljastamise. Hobikanapidajale piisab ühest kukest 15-20 kana kohta. See küll ei kindlusta kõikide munade viljastatust, sest osad kanad jäävad lihtsalt kuke tähelepanust ilma.
Karjades on ka tavaline, et kukel on üks-kaks lemmik-kana, kes saavad kukelt rohkem tähelepanu ja paar kana, kes selletõttu tähelepanust ilma jäävad. Harvemal juhul, kui kukki on kanade kohta liiga palju ja karjas tekib polüspermia ehk munaraku viljastamine mitme seemnerakuga erinevate doonorite poolt, on tulemuseks sügoodi ehk isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkinud organismialge, viljastatud munaraku surm (14).
Kuigi kana võib viljastada mitu kukke samal perioodil, jääb viimane sõna siiski kanale. Kui kanale selga roninud kukk ei sümpatiseeri, siis võib ta valida peale suguühet selle kuke sperma jälle väljutamise. Kana suudab väljutada umbes 80% spermast muutes selle kuke võimalused isaks saada minimaalseks (19, 20). Sellest lähtuvalt mõjutab haudemuna viljakust ka kanade ja kukkede omavahelised suhted karjas. Pingete- ja stressivabas karjas on viljakusprotsent tunduvalt kõrgem.
Vanemlindude haigused
Tervelt kanalt terve muna ehk siis kõige esimene ja tähtsaim haudemunade tervise tagaja on kasutada terveid ja tugevaid kanu ning kukkesid. Osad haigused ei tapa vanemlinde, küll aga kanduvad vertikaalselt haudemunadesse ja nõrgestavad või tapavad munas areneva tibu või põhjustavad talle väärarenguid. Nõrgestatud tibud kasvavad aeglasemalt ja ei saavuta oma täit potentsiaali, lisaks jäävad edasi haiguse kandjateks. Nõrgestatud tibudel on väiksem koorumisjärgne ellujäämisprotsent.
Näitena saab tuua viiruslikud haigused nagu Newcastle’i haigus, infektsioosne bronhiit, entsefalomüeliit ja lümfoidne leukoos. Erinevate rakuseinata bakterite põhjustatud mükoplasmoosid: Mycoplasma gallisepticum, Mycoplasma synoviae, Mycoplasma meleagridis. Erinevad bakteriaalsed haigused nagu Salmonelloosid, gallibakterioos, kolibatsilloos, streptokokoos, kampülobakterioos jms (21, 22, 35). Mareki haigus desinfitseeritud haudemunadega ei levi (23, 24).
Vanemlindude söödaratsioonid
Vanemlindudel toitainete ja mineraalide vaegus on üks peamine tibudel munas tekkivate väärarengute põhjustaja. Neid väärarenguid ei saa hiljem tibudele õiget toitu andes korrigeerida. On väga tähtis, et nii kanade kui kuke söödaratsiooni koostades ei mõelda ainult vanemlindude peale. Tuleb mõeldakse ka selle peale, et haudemunad sisaldaksid selles kasvavale tibule vajaminevas koguses toitaineid, mineraale ja vitamiine. Neid aineid peab kanadele jagama nii, et jaguks nii kanale kui ka munale sellises koguses, mis rahuldab munas areneva tibu täieliku vajaduse (25).
A-vitamiini puudusel langeb viljakus ja paaritumine on häiritud (26).
B-vitamiini puudusel suureneb embrüonaalne suremus.
D-vitamiini puudusel suureneb embrüonaalne suremus inkubatsiooni lõppstaadiumis.
H-vitamiini puudusel väheneb koorumine ja koorunud tibud on nõrgad, tibud surevad pärast rebu täielikku imendumist, pärast 10. elupäeva.
E-vitamiini ja seleeni puuduse tagajärjel langeb kooruvus.
Rauda peaks munade heaks kooruvuseks söödaratsioonis olema vähemalt 55 g/t kohta.
Joodi vähese sisalduse tõttu langeb kooruvus, looted on alakaalulised ja koorunud tibud on vähenenud elujõulisusega.
Kaltsiumivaegus põhjustab munade inkubatsiooniomaduste halvenemist. (5)
Kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale kanadele ja teistele kodulindudele saab näiteks tellida siit.
Munakollane (rebu) ja sellest saadav toitainete kasu on kooruvale tibule hädavajalik. See sisaldab toitaineid ja energiat ning nendest tulenevat passiivset immuunsust, mis kaitseb tibusid esmasel kokkupuutel välismaailmaga. Kõige tähtsam on see esimesel kolmel päeval pärast koorumist. Täpselt nii kiiresti peab tibu saama täielikult iseseisvaks ja kohanema eluga uues keskkonnas. Tibudele on väga stressirohke muutus, mis tuleneb erinevusest elust muna sees ja väliskeskkonnas (27). Koorumisest tingitud stressi tibudel vähendab Röhnfried Darmfit ja Kückenglück. Lisaks taastavad nad soolestiku normaalse mikrofloora ja jagavad tibule probiootilisi baktereid. Peale koorumist on soovituslik tibudele ka kahenädalase kuurina jagada vitamiine.
Muna liigiomane suurus ja kuju.
Kas muna on liigiomaselt liiga väike, normaalse suurusega või liiga suur? Parimad hautamiseks on valitud tõu keskmise kaaluga munad (5). Nendest munadest kooruvad tibud, kellel on tunduvalt kõrgem ellujäämis % võrreldes sama tõu väiksema kaaluga munadest arenevate tibudel. Kõige suurema koorumisprotsendiga on 55-65 g munaliini kanade munad (28, 29).
Liigiomaselt liiga suurtel munadel on suurem munakollane (suuremad munad on munetud tavaliselt vanemate kanade poolt) ja suure munakollase sisalduse tõttu toodavad need tibud rohkem sooja just arengu lõppstaadiumis. See võib põhjustada embrüo temperatuuri tõusu ja seega lõpp-staadiumi embrüonaalse suremuse kasvu (31).
Kuna erineva suuruse ja kaaluga munad vajavad erinevaid inkubaatori seadistusi ja hautamise aega, ei ole soovituslik suuri ja väikeseid mune üheskoos hautada (27). Suurtest munadest arenevad tibud kooruvad kõige esimesena ja hakkavad väiksemaid mune liigselt ringi keerutama, vähendades sellega väiksemate munade kooruvusprotsenti.
Tähelepanu peab samuti pöörama muna kujule, kus ideaalne hautamise muna on ühest otsast tömp ja teisest otsast terav. Sellise muna kujuga on tagatud tibude kõige suurem koorumisprotsent. Ümaramatel munadel on suurem võimalus õhuruumi vääraks asetuseks ja sellest lähtuvalt kasvab ka lõppstaadiumi embrüonaalne suremus (3). Meeles peab pidama tõule omast normaalset muna kuju. Osade tõugude munad ongi lihtsalt ümaramad ja teised piklikumad.
Jutt haudemunade müüjatele on pikk ja lohisev ning kindlasti ei kajasta kõiki punkte, mida haudemunade müüjad silmas võiksid pidada. Küll aga annab see ostjale ettekujutuse, mis vahe on tavalisel viljastatud munal ja haudemunal. Iga viljastatud muna ei ole haudemuna.
Järgnevad arutletud punktid on võrdselt olulised nii haudemunade müüjatele kui hautajatele.
Kui kaugelt tuleb muna ja kuidas seda hoiustada?
Mida kiiremini suundub muna lindlast inkubeerimisele, seda suurem on tõenäosus, et see koorub. Korjatud mune võiks siiski hoiustada minimaalselt 24 tundi ja maksimaalselt 3 päeva enne inkubaatorisse asetamist, et õhuruum saaks liikuda õigesse kohta.
Muna vanuse kasvades langeb kooruvusprotsent (30). Iga päev, alates 7. kuni 10.,langeb kooruvusprotsent lisaks 0,5-1,5% (1). Kiire arvutus näitab maksimaalselt 6% kooruvuse langust 7 ja 10 päeva vahel. Munade kooruvusprotsent hakkab drastiliselt langema peale 10. päeva. Kolme nädala vanustel munadel on keskmiseks kooruvusnäitajaks 45%. Üheks põhjuseks on munakollase rakumembraani toime vähenemine ja munakollase vedeldumine aja jooksul (30).
Hoiustamise ajal peaks mune keerama kaks korda päevas. See tagab selle, et munakollane koos hiljem selle küljes areneva lootega ei kleepu munakoore külge. See väldib võimalikke väärarenguid lootel (1).
Postiga saadetud munad loksuvad ja võivad saatmise ajal kahjustuda. Õhuruum ja rebu võivad transportimise käigus muna sees liikuma hakata. Üleliigsest raputamisest purunenud rakumembraani tõttu võib muna sisu seguneda. Postiga saabunud munad peaksid enne inkubaatorisse minekut seisma vähemalt 24 tundi terav tipp all ja tömp osa üleval. Kui päevade arv seda lubab, siis võiksid parema tulemuse nimel (suurem kooruvus %) transporditud munad seista umbes 3 päeva. Õhuruumil on nii rohkem aega õigesse kohta, muna tömpi osasse, liikuda.
Haudemune tuleb hoiustada uutes, puhastes munakarpides, milles varem mune hoiustatud ei ole. Seda selleks, et eelmiste munade bakterid munakarbist haudemunadele peale ei roniks. Kõige lihtsam on kasutada plastikust desinfitseeritavaid mitmekordse kasutusega munakarpe. Peale munade desinfitseerimist tuleks haudemunad tõsta järjekordsesse uude, puhtasse karpi.
Kooredefektiga munal võib märkamatust mikropraost tekkida suure mõraga või killuveaga hautamiseks kõlbmatu muna. Pragudest ronivad võimalikud bakterid kiiresti muna sisse. Viimasel ajal on levima hakanud ka killuvea või mõranenud koore parandamine. Seda tehakse enamjaolt sulatatud vaha (3, 6) või selleks sobiliku kuumusega ja niiskusega mittereageeriva mittetoksilise liimainega.
Kui puhtad peavad olema haudemunad?
Haudemunade puhtus algab kanalast, kus pesakastid peaksid olema vooderdatud haudemunadele sobiliku sisuga. Pesakasti sisu peab olema puhas ja värske ning kuiv.
Hautamiseks ei sobi väljaheidete, pinnasematerjali või toiduga määrdunud munad. Mune ei tohiks kunagi pesta ega puhtaks nühkida (3). Äärmisel vajadusel võib mune puhastada peeneteralise liivapaberiga (5). Munad ja inkubaator peavad mõlemad olema puhtad ja desinfitseeritud. Seda sellepärast, et inkubaatori soojas ja niiskes keskkonnas hakkavad kõik munal olevad bakterid ja viirused vohama ja tungivad läbi poorse munakoore munasse.
Haudemunade desifitseerimine
Haudemunade esmane desifitseerimine on haudemunade müüja kohustus. Seda sellepärast, et neid peaks desifitseerima max 1,5 tundi peale nende korjet. Eestis on saadaval mitu selle jaoks sobilikku toodet. Kõige enam kasutatav on Virkon S, mida saab soetada Scandagrast.
Õige hoiustamistemperatuur ja õhuniiskus.
Munade õige hoiustamistemperatuur on 12,7˚-18,3˚C vahel ja suhteline õhuniiskus 75% juures (5). Kõrgema temperatuuriga hoiustades võib muna rikneda või üle 27˚C hoiustamisel hakkab embrüo juba munas arenema. Madalama temperatuuriga hoiustades võib viljastatud munarakk hukkuda.
Madalama suhtelise õhuniiskusega võib muna kaotada liiga palju niiskust, mida tuleb munale enne inkubeerimist tagasi anda. Mune ei tohiks hoida tuuletõmbuse käes, sest tuuletõmbus kuivatab mune liigselt, isegi kui suhteline õhuniiskus on paigas. Enne munade inkubaatorisse asetamist peaksid munad seisma 4 - 8 tundi toatemperatuuril. Külmade munade inkubaatorisse asetamine võib põhjustada munadel kondensatsiooni ja bakterite uhamist läbi poorse muna koore pinnalt munasse sisse. See omakorda võib põhjustada areneva loote hävimist (1).
Kõige viimaseks ja mitte vähem tähtsamaks on hautaja poolsed sammud kooruvusprotsendi tõstmiseks. Kui õige hoiustamise ja munade desinfitseerimisega tagatakse suurenenud koorumisprotsent siis õige inkubaatori valik ei ole vähemtähtis.
Kvaliteetsed ja kallimad inkubaatorid hoiavad temperatuuri ja niiskuse stabiilse ja ühtlase terves inkubaatoris. Samuti on tagatud õiges koguses hapniku juurdevool. See tagab suurema kooruvusprotsendi. Odavamad inkubaatorid ei suuda ühtlast temperatuuri ja niiskusastet tagada ning nende pidev kõikumine ja isegi erinevus inkubaatori erinevate tsoonide vahel võib arenevad embrüod munas erinevatel arenguetapidel tappa. Voolukatkestuse korral suudavad kvaliteetsemad inkubaatorid säilitada munade inkubeerimiseks vajaliku temperatuuri ja niiskuse kauemaks kui vähem kvaliteetsemad inkubaatorid.
Samas oskuslik inkubaatori käsitlemine on juba pool võitu ning hautaja, kes tunneb oma vähem kvaliteetset inkubaatorit väga hästi ja suudab tema pirtsakamate tujudega sammu pidada, suudab ka odavamast inkubaatorist kõrge koorumisprotsendi välja võluda.
Inkubaatori valikul ma pikemalt ei peatu sest tänapäeva valik inkubaatorite osas on tohutu suur. Kallim ei tähenda alati paremat kvaliteeti, kuid odav inkubaator see eest on kindlasti vähem kvaliteetsem.
Kasutatud allikad:
1. https://alec.unl.edu/documents/cde/2017/livestock-management/incubating-and-hatching-eggs-2017.pdf
2. https://cluckin.net/what-percentage-of-chicken-eggs-will-hatch.html
3. https://www.vetexotic.theclinics.com/article/S1094-9194(12)00007-2/pdf (Investigating Embryo Deaths and Hatching Failure - Rideout, 2012)
4. Commercial Chicken Production Manual – North & Bell, 1990
6. https://www.raising-happy-chickens.com/fertile-chicken-eggs.html
7. https://www.msdvetmanual.com/poultry/disorders-of-the-reproductive-system/infertility-in-poultry (Espinosa, 2019)
8. https://www.browneggblueegg.com/Article/Rumplessness.html (Stanford, "The Genetics of the Fowl" Frederick B. Hutt)
9.https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579119484733/pdf?md5=cfe577c86613b01b0ada323aafecb225&pid=1-s2.0-S0032579119484733-main.pdf (Semen Characteristics, Failure of Insemination and Fertility in Cornish and White Rock Males - Soller, Schindler & Bornstein, 1964)
10. https://poultrykeeper.com/chicken-breeds/rumpless-araucana-chickens/
14. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1046/j.1420-9101.2002.00445.x (The evolution of infertility: does hatching rate in birds coevolve with female polyandry? - Morrow, Arnqvist & Pitcher, 2002)
15.https://www.researchgate.net/publication/322931405_Factors_affecting_fertility_hatchability_and_chick_survivability_of_Vanaraja_birds_under_intensive_rearing_in_sub-temperate_condition (Singh & Avaste, 2018)
16. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16257603/ (Age effect of broiler breeders on fertility and sperm penetration of the perivitelline layer of the ovum – Gumułka & Kapkowska, 2005)
17.https://www.researchgate.net/publication/240828048_Correlation_Between_Age_of_Rooster_and_Semen_Quality_in_Iranian_Indigenous_Broiler_Breeder_Chickens (Tabatabaei, Chaji & Mohammadabadi, 2010)
20. https://www.ox.ac.uk/news/science-blog/hens-sperm-ejection-secrets (Wilton, 2011)
21. https://edis.ifas.ufl.edu/ps044 (Common Poultry Diseases 1. Butcher, Jacob, Mather, 2018)
23. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7139298/ (Latest Insights into Marek's Disease Virus Pathogenesis and Tumorigenesis – Bertzbach, Conradie, You, Kaufer, 2020)
24. https://www.jstor.org/stable/pdf/1590032.pdf (Resistance of Marek's Disease at Hatching in Chickens Vaccinated as Embryos with the Turkey Herpesvirus - Sharma & Burmester, 1982)
25. https://www.thepoultrysite.com/articles/nutritional-influences-on-hatching-eggs (Whitehead, 2007)
26. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4141817/ (Effect of Dietary Vitamin A on Reproductive Performance and Immune Response of Broiler Breeders – Yuan, Roshdy, Guo, Wang, Guo, 2014)
27. https://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1516-635X2005000200002 (Hatching distribution of eggs varying in weight and breeder age – Vieira, Almeida, Lima, Conde & Olmos, 2005)
28.https://www.researchgate.net/publication/316871720_Effects_of_Hen_Age_and_Egg_Weight_Class_on_the_Hatchability_of_Free_Range_Indigenous_Chicken_Eggs (Abudabos, Aljumaah, Algawaan, Al-Sornokh, Al-Atiyat, 2017)
29. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09712119.2014.987294 (Effects of egg size (weight) and age on hatching performance and chick quality of broiler breeder - Iqbal, Khan, Mukhtar, Ahmed & Pasha, 2014)
30. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jpn.13240 (Egg storage and breeder age impact on egg quality and embryo development; Nasir, Brandt, Najjar & Bouzouaia, 2019)
31. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S105661711931027X?via%3Dihub (Relationship Between Broiler Breeder's Age and Egg Weight Loss and Embryonic Mortality During Incubation in Large-Scale Conditions - Tona, Bamelis, Coucke, Bruggeman, Decuypere, 2001)
32. https://www.intechopen.com/books/success-in-artificial-insemination-quality-of-semen-and-diagnostics-employed/artificial-insemination-in-poultry (Bakst & Dymond. 2012)
36. https://www.msdvetmanual.com/poultry/nutrition-and-management-poultry/vitamin-deficiencies-in-poultry
Comments