Siia tabelisse olen kokku kogunud 86 kanadele mürgist taime. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik vaid tunduvalt pikem.
See nimekiri on kokku pandud ja tõlgitud selleks, et kanapidaja elu natukene kergendada. Kindlasti leiab kanapidaja siit nimekirjast mitu üllatuslikku taime nagu piimalill, päideroog, hundihammas, naistepuna, lillhernes jms. Loomulikult ei ole paari lehe söömine tavaliselt kanadele fataalsete tagajärgedega, kuid see nimekiri võib aidata kanapidajat, kelle kana ilma mingi välise põhjuseta hakkab käituma imelikult ja sureb kiirelt. Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla mürgise taime söömine ülemäärases koguses. Jah, tavaliselt kanad väldivad mürgise taime söömist, kuid mitte alati. Sellepärast on ka hea teada, millised taimed, suuremas koguses kanadele saatuslikeks võivad saada.
Pikemalt olen kirjutanud nende taimede kohta, mida leidub meil aedades rohkem, ning mida esmapilgul kanadele kahjulikeks taimedeks pidada ei oska. Arusaadavalt mürgiste taimede nagu piibelehe, sügislille, siniliilia ja karuputke jms mürgisus jäi aja nappuse tõttu lahkamata. Võibolla tulevikus. Lisaks ei ole eriti pikemalt lahanud ainult aedades ilutaimedena kasvatavate taimede mürgisust.
Selle lingi taga (ottluuk) leiab iga taime levialakaardi. Olen selle lisanud taimede alla, mis Eestis looduses ka levivad.
Mürgiste taimede kohta uurides tasuks ka vaadelda sellist teemat, kus täiesti tavalised loomadele sobilikud mittemürgised taimed muutuvad pinnase kaasabil mürgisteks, loomadele mittesobilikeks taimedeks. Raskemetallide fütoakumulatsioon ja taimede kasutamine saastunud keskkonna puhastamiseks (Sell 2014) on uurimustöö, kus on ära märgitud piirkonnad, mis sellisest nähtusest Eestis puudutatud on. Lisaks kiirele ülevaatele, kuidas kasutatakse taimi, et raskemetalle maast eemaldada ning kuidas raskemetallid maast mööda juuri taimesse ning viljadesse liiguvad, on seal ka nimekiri Eestis leiduvatest hüperakumulaatoritest, mis on siis taimed, mis seovad endasse teistest taimedest tunduvalt rohkem raskemetalle. Raskemetallide rikkal pinnasel elavad loomapidajad/kanakasvatajad ei tohiks neid taimi oma loomadele anda.
(Sell 2014)
Kui toksiline siis mõni taim ikkagi on? USA Kalifornia Ülikooli kodulehel on taimede toksilisus jaotatud 4 kategooriasse:
1. Suur toksilisus. Need taimed võivad põhjustada tõsiseid haigusi või surma. Allaneelamisel helistage kohe kiirabisse.
2. Väike mürgisus. Nende taimede allaneelamine võib põhjustada kergeid haigusi, nagu oksendamine või kõhulahtisus. Allaneelamisel helistage oma arstile.
3. Sisaldavad oksalaate. Nende taimede mahl sisaldab oksalaatkristalle. Need nõelakujulised kristallid võivad ärritada nahka, suud, keelt ja kurku, põhjustades kurgu turset, hingamisraskusi, põletustunnet ja maoärritust. Helistage oma arstile, kui mõni neist sümptomitest ilmneb pärast taimede allaneelamist.
4. Põhjustavad dermatiiti. Nende taimede mahl, mahl või okkad võivad põhjustada nahalöövet või ärritust. Pesta kahjustatud nahapiirkonda seebi ja veega niipea kui võimalik pärast kokkupuudet. Lööbed võivad olla väga tõsised ja valulikud. Helistage arstile, kui pärast taimedega kokkupuutumist ilmnevad sümptomid.
Alati tasub uurida ka Eestikeelsete taimenimede andmebaasi kust iga otsija ladina keelse nimetuse baasil ka Eestis mitteleiduvate taimede eestikeelsed nimetused teada saab.
Järgmine imeline leht mida kanakasvatajal tasuks aegajalt külastada on Eestis kasvavate taimede levialakaart. Otsingusse on soovituslik sisestada ladina keelne nimi, nii ei teki kõnekeelsete nimedega otsides segadust.
Pilte eraldi veel ühegi taime kohta mul ei ole. Kuid iga taime nime peale klikkides avaneb erladi aknas Wikipedia taime pildiga.
Kanadele mürgised taimed looduses
Füüsal – (Physalis) – Groundcherries
Taime lehed ja toored viljad on mürgised, kuna sisaldavad solaniini, mis on nii inimestele, kui ka loomadele ühtmoodi mürgine. Lehed ja toored viljad kuuluvad toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
https://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsal
https://bioneer.ee/kuidas-j%C3%A4tta-toiduained-raiskamata
Harilik kurekell – (Aquilegia vulgaris) – Columbine
Hariliku kurekella lehed ja varred sisaldavad tsüanogeenseid ühendeid, tanniine, antotsüaniine ja tsükloartaani derivaate. Mürgised on ka seemned ja nektar. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja tekitab väikest mürgitust.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Aquilegia_vulgaris.html
Harilik leseleht – (Maianthemum bifolium) – May Lily
https://www.looduskalender.ee/vana/node/14339.html
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Maianthemum_bifolium.html
Harilik maikelluke ehk Piibeleht – (Convallaria majalis) – Lily-of-the-valley
Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Convallaria_majalis.html
Harilik metsviinapuu – (Parthenocissus quinquefolia) – Virginia Creeper
https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_metsviinapuu.html
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Parthenocissus_quinquefolia.html
Harilik mürkputk – (Cicuta virosa) – Water Hemlock
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Cicuta_virosa.html
Harilik ogaõun – (Datura stramonium) – Jimsonweed
Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_oga%C3%B5un
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Datura_stramonium.html
Harilik puuvõõrik – (Viscum album) – Mistletoe
Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ja nahaärritust.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_puuv%C3%B5%C3%B5rik
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Viscum_album.html
Harilil rass – (Cynoglossum officinale) – Houndstongue
http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Harilik-rass-------------------------/
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Cynoglossum_officinale.html
Harilik seebilill - (Saponaria officinalis) – Bouncing Bet
http://www.chickendvm.com/poisonous/bouncing-bet
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Saponaria_officinalis.html
Harilik sügislill – (Colchicum autumnale) – Meadow Saffron
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis vähelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.
https://www.neevaaed.ee/toode/harilik-sugislill/
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Colchicum_autumnale.html
Harilik ussilak – (Paris quadrifolia) – Herb-paris
https://www.looduskalender.ee/n/node/568
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Paris_quadrifolia.html
Harilik varemerohi – (Symphytum officinale) – Comfrey
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Symphytum_officinale.html
Harilik äiakas ehk nisulill - (Agrostemma githago) – Corn Cockle
Kõik nisulille osad on kodulindudele mürgised, kuid kõige rohkem toksiine sisaldavad seemned. Taim sisaldab vähemalt kahte mürgist, saponiini taolist ainet, githagiini ja agrostemmhapet. Seemne söömine on juba siis surmav kui lind manustab seda taime 0,2-0,5 % ulatuses oma kehakaalust.
http://www.chickendvm.com/poisonous/corn-cockle
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Agrostemma_githago.html
Hiid-karuputk – (Heracleum mantegazzianum) – Gigant Hogweed
Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hiid-karuputk
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Heracleum_mantegazzianum.html
Hortensia – (Hydrangea) – Hydrangea
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis peaaegu mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.
https://kodu.postimees.ee/3727391/imekaunis-hortensia-ja-kuidas-temaga-umber-kaia
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hydrangea_arborescens.html
Hundihammas – (Astragalu) – Milkvetch
Hundihambad iseenesest mürgised ei ole, küll aga on hundihammas seleeni hüperakumulaator ja suudab endasse koguda nii suurel määral seleeni, et ülemääraselt suur seleeni kogus ühe korraga võib kanadele tekitada seleeni mürgituse.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Astragalus_danicus.html
Igihali – (Vinca) – Periwinkle
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Vinca_minor.html
Karusilm – (Amsinckia menziesii) – Fiddleneck
Hetkel Eestis looduses mittelevinud välja arvatud paar üksikut taime.
https://en.wikipedia.org/wiki/Amsinckia
https://www.botany.ut.ee/Karin_Saun_bak.pdf , lk 10
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Amsinckia_micrantha.html
Kilpjalg - (Pteridium aquilinum) – Bracken Fern
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Pteridium_aquilinum.html
Kirju sarikhernes - (Coronilla varia) – Crownvetch
Taime mis tahes osade allaneelamine on lindudele mürgine ja ka surmav.
https://en.wikipedia.org/wiki/Securigera_varia
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Coronilla_varia.html
Koera-pöörirohi - (Hyoscyamus niger) - Black Henbane
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.
http://www.chickendvm.com/poisonous/henbane
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hyoscyamus_niger.html
Kukekannus - (Delphinium) – Larkspur
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja (klass 1, suur toksilisus) ning kanad seda arvatavasti ise kah nokkima ei lähe.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kukekannus/
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Delphinium_elatum.html
Kuutõverohi – (Polygonatum) – Solomon`s Seals
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Polygonatum_odoratum.html
Käoking – (Aconitum) – Monkshood
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Aconitum_napellus.html
Kärnoblikas - (Rumex crispus) – Curly Dock
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Rumex_crispus.html
Liht-naistepuna – (Hypericum perforatum) – St. John´s Wart
Naistepuna sisaldab kinoone, mis võivad loomadel põhjustada valgustundlikkust. Pärast naistepuna söömist imendub hüpertsiin (toksiline kinoon) soolestikku ja siseneb vereringesse, kus see jaotub kõikidesse kudedesse ja nahka. Kui nahas sisalduv hüperitsiin satub päikesevalguse kätte, mõjutab see rakke ja põhjustab koekahjustusi. Hüperitsiini tase taimes on kõrgeim kevadel, taime kiire kasvu ajal ja püsib kõrge kuni õitsemise lõpuni.
https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCperitsiin
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Hypericum_perforatum.html
Must maavits - (Solanum nigrum) – Black Nightshade
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Solanum_nigrum.html
Osi – (Equisetum) – Horsetail
Kõik osja osad sisaldavad tiaminaasi, mis hävitab organismis tiamiini, aju tööks vajalikku b1-vitamiini.
https://et.wikipedia.org/wiki/Osi
https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/b1-vitamiin
Piimalill – (Euphorbia) – Spurges
Piimalille puhul tasub meeles pidada, et mürgine ja söövitav piimmahl jääb sama mürgiseks ka taime kuivades, ehk siis ka osana heinast, kuna kasvab laialdaselt heinamaadel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Piimalill
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Euphorbia_helioscopia.html
Põld-hiirhernes – (Vicia villosa) – Hairy Vetch
http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/4908.html
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Vicia_villosa.html
Põldrõigas – (Raphanus raphanistrum) – Wild Radish
Põldrõigas sisaldab isotiotsüanaate (väävlit sisaldav mürgine aine, mida leidub loomasöödas (rapsis, naeris)), mis suurtes kogustes tarbides võivad ärritada linnu seedetrakti.
https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=v%C3%A4%C3%A4vlis
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Raphanus_raphanistrum.html
Päideroog ehk harilik paelrohi – (Phalaris arundinacea) – Reed Canarygrass
Päideroo eripäraks on tema võime akumuleerida mullast seleeni ning seleeni rikkal mullal kasvanud päideroog võib tänu sellele tekitada loomades ja lindudes seleeni mürgitust. Tavalisel mullal kasvanud päideroog seleenimürgitust ei tekita.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ideroog
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Phalaris_arundinacea.html
Rand-õisluht - (Triglochin maritimum) - Arrowgrass
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Triglochin_maritimum.html
Roog-aruhein - (Festuca arundinacea) – Tall Fescue
Roog-aruhein on laialt levinud loomade sööt (heinana ka kanade pesakastis, kust nad seda siis endale ka sisse nokivad), mis on tavaliselt nakatunud endofüütilise seenega Neotyphodium coenophialum, mis toodab arvukalt ergotalkalkaloide. Ergotalkalkaloidid on mürgised lindudele ja neil on teadaolevalt kahjulik mõju lindude tootlikkusele ja paljunemisele.
https://www.olderseeds.ee/sordid/plant/roog-aruhein-barelite-barolex
https://www.academia.edu/10038706/M%C3%BCkotoksiinid_piimatoodetes_Referaat
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Festuca_arundinacea.html
Sarepta kapsasrohi – (Brassica juncea) – Indian Mustard
Kuigi kapsasrohud on kõik söödavad, siis Sarepta kapsasrohi on tuntud oma mullast metalle siduva omaduse poolest, ning kui kana sööb ära taime seemned, mis on kasvanud mullas, kus on palju metalli, võib see tekitada väikesele loomale suure mürgistuse.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kapsasrohi
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Brassica_juncea.html
Sarik-linnupiim – (Ornithogalum umbellatum) – Star Of Bethlehem
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis kohati naturaliseerinud, tänu kiirele vegetatiivsele paljunemisele.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sarik-linnupiim
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Ornithogalum_umbellatum.html
Siniliilia ehk Silla – (Scilla) – Squill
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Scilla_siberica.html
Siumari - (Actaea) - Baneberry
Soovõhk – (Calla palustris) – Water Arum
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Calla_palustris.html
Talvine lumekupp – (Eranthis hyemalis) – Winter Aconite
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/lumekupp/
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Eranthis_hyemalis.html
Täpiline surmaputk – (Conium maculatum) – Poison Hemlock
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4piline_surmaputk
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Conium_maculatum.html
Valge hanemalts (püstine hanemalts) – (Chenopodium album/ Chenopodium strictum) – Lambsquarters
Kuigi paljud hanemaltsalised on inimestele söödavad, siis oksalaatide kõrge sisalduse tõttu kanad (ja ka inimesed) nendega liialdada ei tohi. Oksalaadid seovad kaltsiumi ja magneesiumi mitteseeduvateks ühenditeks ning kanadel võib see tekitada munadel kooreprobleeme ja üleüldist luude hõrenemist ning neerupuudulikkust, kuna neerud peavad need mitteseeduvad mineraalid sooladena välja filtreerima.
https://et.wikipedia.org/wiki/Hanemalts
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22548678/ (A review of oxalate poisoning in domestic animals: tolerance and performance aspects – Rahman 2013)
Verev sõrmkübar – (Digitalis purpurea) – Foxglove
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
https://et.wikipedia.org/wiki/Verev_s%C3%B5rmk%C3%BCbar
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Digitalis_purpurea.html
Voolme-ristirohi - (Senecio jacobaea) – Ragwort
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Senecio_jacobaea.html
Väärtakjas (pugu-väärtakjas, kallas-väärtakjas) – (Xanthium strumarium) – Cocklebur
Väärtakjas on kariloomadele mürgine ja võib põhjustada ägedat maksapuudulikkust. Suurem osa toksiinist, milleks on karboksüatraktüülosiid, leidub seemnetes ja idulehtedes. Linnud vajavad ainult 0,75–3% väärtakja seemnetest kehamassi kohta, et neil tekiksid ägedad mürgistusnähud. Suurenenud mürgituse oht on noorematel kodulindudel ja enamik juhtudest leiab aset kevadel ja suvel.
Väärtakja tarbimise tagajärjel võib kodulindudel tekkida äge või krooniline mürgistus. Ägedatel juhtudel on surm tavaliselt tingitud maksapuudulikkusest ja võib tekkida mõne tunni jooksul pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist. Lindudel, kes elavad üle ägeda mürgistuse, tekivad tavaliselt kroonilise maksahaiguse tunnused.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Xanthium_strumarium.html
Ülane - (Anemone) – Thimbleweed
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/ulane/
Kanadele mürgised taimed koduaias (iluaias)
Ameerika kermesmari – (Phytolacca americana) – Pokeweed
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
http://www.chickendvm.com/poisonous/pokeweed
Askleepias – (Asclepias) – Milkweeds
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/askleepias/
Ebakerria – (Rhodotypos scandens) – Jetbead
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/28844921/kerria-poosad-on-kaunid-nii-suvel-kui-talvel
Egiptuse kassinaeris - (Malva parviflora) – Marshmallow
Kassinaerislased ei ole Eestis looduses väga levinud taimed.
https://et.wikipedia.org/wiki/Egiptuse_kassinaeris
Elulõng – (Clematis) – Clematis
Kõik elulõnga taimeosad sisaldavad protoanemoniini ja neid peetakse seetõttu toksilisteks. Kuulub toksilisuse klassi 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust. Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.roogoja.ee/elulongade_kasvatamine.html
Harilik murtusüda – (Lamprocapnos spectabilis) – Bleeding heart
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 4 ja võib põhjustada nahalöövet.
http://www.chickendvm.com/poisonous/bleedingheart
Harilik püvilill – (Fritillaria imperialis) – Imperial Crown
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/puvilill/
Heliotroop - (Heliotropium) – Heliotrope
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
Hunnitu leviisia - (Lewisia rediviva) - Bitter Root
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Hunnitu-leviisia/
Igihaljas gelsemiin – (Gelsemium sempervirens) – Carolina Jasmine
Hetkel Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1 ja 4, tekitades suur toksilisust ning nahaärritust.
Jaapani õisküüvits – (Pieris japonica) – Japanese Pieris
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub toksilisuse klassi 1, suur toksilisus.
https://aiasober.ee/toode/jaapani-oiskuuvits-flaming-silver/
Jahumaniokk ehk tapiokk - (Manihot esculenta) – Cassava aka Tapioca
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maniokk1
Jantrofa - (Jatropha gossypifolia) – Bellyache Bush
Kuulub toksilisuse klassidesse 2 ja 4, tekitades väikest mürgitust ning nahaärritust. Hetkel Eestis mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Jatropha
Kanada kevadmagun – (Sanguinaria canadensis) – Bloodroot
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://rohtaias.blogspot.com/2020/04/kanada-kevadmagun-sanguinaria-canadensis.html
Kanep-koerakool – (Apocynum cannabinum) – Hemp Dogbane
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Apocynum_cannabinum
Karella-kibekurk - (Momordica charantia) - Bitter Gourd
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Momordica_charantia
Karoliina maavits – (Solanum carolinense) – Horsenettle
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Solanum_carolinense
Kee-palvehernes – (Abrus precatorius) – Rosary Bean
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
Kobarküüvits - (Leucothoe) – Dog Hobble
http://www.chickendvm.com/poisonous/dog-hobble
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kobarkuuvits/
Kohvisenna (läänekassia) – (Senna occidentalis) – Coffee Senna
Hetkel Eestis looduses mittelevinud. Ülejäänud maailmas laialdaselt levivat Sennat on hakatud uurima, kui võimalikku taimse proteiini allikat mida tulevikus lisada tööstuslikult toodetavale kanatoidule. Kuna Senna sisaldab palju ka kanadele mürgiseid ühendeid, siis hetkel käivad uurimustööd kuidas neid mürgiseid ühendeid Sennast eemaldada, et see kanadele ohutu oleks. Need uuringud on küll alles algusjärgus ning Senna seemneid endiselt kanadele sööta ei tasu.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34198094/ (Prospects for the utilization of Senna obtusifolia products as protein supplements for poultry – Diarra, 2021)
Kolmetine tulivõhk – (Arisaema triphyllum) – Jack-in-the-pulpit
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub 3 ja 4 kategooriasse, ehk tänu oksalaatide sisaldusele tekitab nahaärritust.
https://www.neevaaed.ee/toode/kolmetine-tulivohk/
Lehtertapp – (Ipomoea) – Morning Glory
Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/lehtertapp/
Lõhnav-lillhernes – (Lathyrus odoratus) – Sweat Pea
Kõik lillherne osad sisaldavad ensüümi beeta-aminoproprionitriil (BAPN), mis võib põhjustada latürismi. Latürism on seahernesliste seemnete söömisest tingitud neuroloogiliste sümptomitega pikaajaline mürgistusseisund. Sümptomid arenevad ja süvenevad suure koguse lõhnava-lillherne pikaajalise tarbimise tõttu. Kui sümptomid hakkavad juba avalduma on need aga pöördumatud ning ainuke võimalus lindu aidata on kirurgilise sekkumise teel.
https://aianduskool.ee/soprusetera2020/artiklid/lillhernes/
Mehhiko ogamagun – (Argemone mexicana) – Ground Mexican Poppy
Looduses Eestis mittelevinud.
https://elurikkus.ee/bie-hub/species/208974?lang=et
Must lumeroos – (Helleborus niger) – Christmas Rose
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://kodus.ee/artikkel/lumeroos-vaega-lill-mida-kasutatud-bioloogilise-relvana
Mürgine kirbulill – (Zigadenus venenosus) – Deathcamas
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.kollektsioonaed.pri.ee/epood/Murgine-kribulill/
Ogaline lantaan – (Lantana camara) – Lantana
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
http://www.chickendvm.com/poisonous/lantana
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/66441556/ogaline-lantaan-muudab-varvi-nagu-kameeleon?
Pajulehine kibeleht – (Cestrum parqui) – Green Cestrum
Looduses Eestis mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Cestrum_parqui
Peekerlill - (Penstemon) - Bearded Tounge
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/peekerlill/
Punane koeraneris – (Bryonia cretica) – White Bryony
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud. Sügisel taimele tekkivad punased marjad võivad kanadele ahvatlevad tunduda, kuid oma mürgisuse tõttu peaks kana nendest eemale hoidma.
Punane lobelia – (Lobelia cardinalis) – Cardinal Flower
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
Põld-varsapõlv - (Anagallis arvensis) – Scarlet Pimperel
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ld-varsap%C3%B5lv
Riitsinus – (Ricinus communis) – Castor Bean
Surmav mürgistus võib tekkida kodulindudel, kui nad tarbivad juba ühe seemne. Seemend sisaldavad 2–3% ritsiini. Ritsiini peetakse üheks kõige toksilisemaks looduslikuks aineks maailmas. Uuringute kohaselt riitsinuseõli ritsiini ei sisalda, sest ritsiin jääb õli valmistamisel pressimisjääki ja laguneb kuumpressimisel, kuna tegemist on ebapüsiva ühendiga. Töötlemata kujul kuulub kõige toksilisemate taimede nimekirja, klass 1, suur toksilisus.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19320928/ (Response of broiler finishers to diets containing graded levels of processed castor oil bean (Ricinus communis L) meal – Ani, 2009)
Roosa lõunahali – (Catharanthus roseus) – Madagascar Periwinkle
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.chickendvm.com/poisonous/madagascar-periwinkle
https://maarahvapood.ee/toode/roosa-lounahali-burgundi-halo-100-seemet/
Suureõieline lateksiväät - (Cryptostegia grandiflora) – Rubber Vine
Looduses Eestis mittelevinud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptostegia_grandiflora
http://www.chickendvm.com/poisonous/indian-rubber-vine
Suviadoonis – (Adonis aestivali) – Summer Phesant`s Eye
Tavaline koostisosa meil müüdavates lillemuru pakikestes. Kõik suviadoonise osad sisaldavad glükoksiide (enamasti mõru maitsega, tihti mürgine - vees lahustuv kristalne orgaaniline ühend), mis on kodulindudele kardiotoksilised, põhjustades surmaga lõppevaid seede- ja südamehäireid. Konkreetsete kemikaalide hulka kuuluvad adonitoksiin, strofantiin, vernadigiin ja tsümariin. Kõige rohkem toksiine sisaldavad lehed ja õied.
Teelehtjas ussikeel – (Echium plantagineum) – Paterson`s Curse
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
Valge upsujuur – (Veratrum album) – False Hellebore
Kuigi kõik valge upsujuure osad on mürgised, on juured 5–10 korda mürgisemad kui lehed või varred. Mürgistus võib tekkida 2–3 tunni jooksul pärast taime tarbimist.
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
Ümaralehine tselaster – (Celastrus orbiculatus) – Oriental Bittersweet
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/tselaster/
Comments