„Kodukana“ mõiste tähenduse väljaselgitamine küsimustikule vastanud kanapidajate ja munaostjate abiga.
Kanakasvatajate ja munamüüjate gruppides tekitavad professionaalsetes kanakasvatajates pidevalt tuska „kodukana munade" müüjad, kes väidetavalt oma „kodukana“ munadega turgu solgivad. Kui maksuametis arvel olevad munamüüjad peavad oma karja ja mune teatava aja järgi haiguste suhtes kontrollima ning munade müügi pealt saadud tulu eest tulumaksu tasuma ning veel paljusid teisi reegleid järgima, siis kodukana munade müüjad seda enamasti ei tee.
Lisaks mainitakse, et kodukanad elavad väikese, musta mullaga maalapi peal ning õnnelikumad kui vabapidamise EU märgisega kanad nad kindlasti ei ole. Siiski, klientidele meeldivad „kodukana“ munad väga.
Kes see vaidlusi tekitav „kodukana“ siis tegelikult on ning mille poolest erineb ta Euroopa Liidu poolt heakskiidetud munatootjate jaotuses olevatest kanade pidamise viisidest?
Kokku võttis vaevaks küsitlusele vastata ja kodukana mõiste omapoolse tähenduse selgitamiseks enda panuse lisada 120 inimest: kanakasvatajad, munatootjad, muna ostjad ja niisama toredad inimesed, kes kodus aegajalt kanade peale mõtlevad.
Kes on kodukana?
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana (3).
Maaeluministeerium (6) kasutab „kodukana“ liiginimetusena põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse aasta ülevaadetes vastavalt taksonoomiale: Eesti päritolu kodukanade värskeid koorega mune eksporditi 2020. aastal koguseliselt kokku 1028 tonni.
Kuna eelduste kohaselt eksporditi ikkagi tootvas majanduses elavate kanade mune, siis kodukana mõistet saab siin tõlgendada ainult kui liiginimetust.
Sünonüümisõnastik annab „kodukana“ vasteteks abielunaine, naispool, küljesoojendaja, emand, proua jne.
Seletav sõnaraamat pakub „kodukana“ selgituseks kahte teineteisest erinevat vastet. Esimeseks on kana kui kodulind, teiseks on piltlikult öeldes vaimsete huvideta, üksnes oma kodule ja perekonnale pühenduv naine.
Kodukana kui kodustes tingimustes peetava kana mõistet kasutavad vabalt ka meediaväljaanded, kinnistades sellega juba kõnekeeles levima hakanud inimeste poolt armastatud mõistet (2).
Kuidas tõlgendavad küsimustikule vastanud kanakasvatajad ja munatarbijad mõistet „kodukana“?
Kodukana on kana, keda valdavalt peetakse taludes või koduhoovides. Kui vanasti peeti kanu eesmärgiga saada mune, liha ja sulgi, siis tänapäeval peavad paljud juba kanu kas seltsiloomadena või siis hariduslikul eesmärgil ning munad ja liha on muutunud kõrvalproduktideks. Tibu koorumine munast, tema üles kasvatamine ja esimese muna saamine, kui tibu on kasvanud kanaks, on põnev eksperiment, milles terve pere koos kodustes tingimustes üsna lihtsalt, võrreldes teiste taluloomade kasvatamisega, osaleda saab. Jah, siinkohal saab alati vaielda, kas elusloomadega eksperimenteerida on eetiline aga jätame selle osa sellest kirjatükist välja, sest eks tee neid samu eksperimente ka aretajad.
67% vastajatest leidis, et kodukanu võiks maksimaalselt olla koos alla 50 isendi. 54% vastajatest leidis, et kodukanal peaks olema ligipääs aiaga piiratud väiksemale alale. 44% leidis, et kodukana peaks saama vabalt mööda hoovi tuuseldada. Sellest võib järeldada, et enamiku arvates peaks „kodukana munade“ munejad elama siiski väiksemas karjas, kellel on vaba pääs sinna, kuhu ise tahavad või siis vähemalt piisavalt suurele piiratud maalapile.
92% vastajatest leidis, et kodukana lisaks oma toidule ja sellele, mis ta õues ise leiab, peaks ära sööma ka kõik kanadele sobilikud toiduülejäägid, mis majapidamises tekivad.
Tõele au andes tohivad ka teised Euro nõuetele vastavatel pidamisviisidel elavad kanad süüa ära seda, mida omanik heaks arvab, sest ainult mahekanade puhul on määrustik märkinud, et peavad sööma mahetoitu. Kuna seda on kontrollida ikka suhteliselt raske, siis jääb see mida ka mahekanade tootjad oma kanadele söödavad pigem iga kanakasvataja enda südametunnistusele.
Peab meeles pidama, et 61% vastajatest teab enese hinnangul täpselt, mida mõisted „mahepõllumajanduslik pidamine“, „vabapidamine“, „õrrekanad“ ja „puurikanad“ tähendavad. 38% vastajatest teavad, mis reegleid peab osade pidamisviisidega järgima, aga ei tea täpselt, mida sisaldavad endas teised pidamisviisid. Sellest võib järeldada, et kuigi valdav enamus mõistab vahet erinevate pidamisviiside vahel, siis „kodukana“ pidamistingimused on vastajate arvates nii teistsugused, et „kodukanana“ peetavaid kanu ei saagi muud moodi liigitada.
67% inimestest arvab, et kodukanade näol on tegemist täiesti erineva pidamisviisiga, mis erineb teistest Euroopa Liidu poolt heakskiidetud pidamisviisidest, kus kanal on palju rohkem võimalusi loomuomaseks käitumiseks. 12% vastajatest leidis, et võibolla polegi „kodukana“ kui selline oluliselt erinev teistest EU pidamisviisidest, kuid mõiste „kodukana“ on neile lihtsalt endale meeldivam kasutada.
72% vastajate arvates saab kodukana võrreldes teiste euronõuetele vastavate pidamisviisidega tegeleda palju rohkem loomuomaste tegevustega nagu pesa ehitamine, toidu otsimine, siblimine, tuhavannide võtmine, sotsialiseerumine jms. Küsitlusest selgub, et kõige rohkem on oma eluga rahul kodukanad, neile järgnevad vabapidamise kanad, sellele järgnevad mahepõllumajanduslikes pidamistingimustes elavad kanad ja kõige vähem on oma eluga rahul puurikanad.
Kanade heaolu tähtsustamine munaostjate poolt on tõstnud kodukana munade müümise esiplaanile, sest kus on nõudlust, sinna tuleb ka pakkumine. 69% inimestest märkisid, et nemad eelistavad osta kodukanu mune ja 20% eelistab osta vabapidamise kanade mune.
Kes see „kodukana“ siis ikkagi on, kes muneb maitsvamaid mune kui teised Euroopa Liidu poolt heakskiidetud pidamisviisides elavad kanad?
Üldiselt kumab vastustest läbi see, et kodukana on kana, kes peaks saama oma peremeestelt rohkem hoolivust ja kontakti aega, kui seda juhtub suurtes tootmistes (kodukana mõiste vastajate arvates on selleks suuremad kui 50 kanaga karjad).
Reeglit kinnitava erandi näiteks peab tooma Hõbemäe talus kasvavad mahepõllumajandusliku tootmise munamasinad, keda võiks tegelikult samuti „kodukanadeks“ kutsuda, kuna nende pühendunud omanik Sigrid tegeleb nendega igapäevaselt nii palju, et teeb silmad ette võibolla pooltele alla 50 pealistele kanakarjadele.
Küsimustikule vastanud inimestest enamik eelistab osta võimalusel kodukana mune. Nende arvates on kodukanad hoitud ja armastatud ning läbi suurema võimaluse teostada neile loomuomaseid käitumismustreid on nad ka õnnelikumad kui teistes pidamisviisides elavad kanad. Tänu sellele peaksid ju ka nende munad paremini maitsma.
Võib ka olla, et „kodukana“ on lihtsalt kellegi täiesti tavaline kodus kasvav kana, kes on leidnud tee omanike südamesse ning keda keegi ei suudaks kunagi lahterdada Euroopa Liidu poolt heakskiidetud pidamisviisidesse, isegi siis, kui nad sinna sobiksid.
Mõiste „kodukana“ on ajapikku muutunud hellitavaks nimetuseks kodus kasvavale kanale. Ja mida muud see kodukana toota saab kui kodukana mune. Ja kui omal jääb kodus mune üle, siis pole patt neid ülejäävaid kodukana mune müügiks pakkuda.
Seda, kas kodukana munad maitsevad paremini kui vabapidamise, mahepõllumajanduslikus talus, puuris või õrrealaga kanalas kasvavate kanade omad jätame meie iga inimese enda otsustada. See lühike kokkuvõte ja „kodukana“ mõistet selgitav kirjatükk on kokku kirjutatud küsimustikule vastajate arvamuste alusel. Nende inimeste arvamusi, kes küsimustikule ei vastanud, me kahjuks arvesse võtta ei tea ning lisa selgitusi, miks inimesed oma kanamune „kodukana munadeks“ lahterdavad anda ei oska.
Ka meie väikesel maalapil jooksevad ringi „kodukanad“, kes toodavad ainult meile endile „kodukana mune“, kuigi arvatavasti sobiks kasutada ka sõnapaari vabapidamiskanade munad.
Kodukana munade müüjate paljusus lubab arvata, et „kodukana munad“ on tulnud, et jääda ja vastu selle termini kasutajatele pole mõtet vaielda. „Kodukana munad“ on võitnud koha inimeste südames ning ei kavatse sealt kuhugi nihkuda. Arvestama peab asjaoluga, et termin „kodukana munad“ ei ole reglementeeritud mitte ühelgi teisel viisil, kui müüja enda südametunnistuse alusel ning seda, millistes oludes kanad tegelikult kasvavad, ei tea keegi niikaua, kui pole ise kohapeal vaatamas käinud.
Kasutatud kirjandus:
1. https://www.kanadekraam.com/post/kodukana-moiste-selgitamine-kanapidajate-ja-munaostjate-abiga
4. http://www.eki.ee/dict/sys/index.cgi?Q=kodukana&F=M&C06=en (Sünonüümisõnastik)
5. https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kodukana&F=M (Seletav sõnaraamat)
6. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/ulevaade-pokat-2020-02.pdf (Maaeluministeerium)
Comments