Kuna allapanu on asi mida kõikidel linnupidajatel vaja läheb siis peab enne allapanu muretsemist endalt küsima paar küsimust.
Kui palju ma olen nõus allapanu eest tasuma (kg hind ja kulu m2 kohta)?
Kui palju on mul aega, kui tihti tahan allapanu vahetada?
Mida saan teha kasutatud allapanuga?
Milline allapanu sobib minu lindude vajaduste ja elukommetega kõige paremini?
Mis on üldse kanade, partide, hanede ja teiste kodulindude jaoks allapanu? Allapanu kirjeldatakse kui mistahes pudedat materjali mis laseb kanadel rahuldada oma etoloogilisi vajadusi.
Euroopa Paralmendi ja Nõukogu mahepõllumajandusliku tootmise määruse alusel peab kõikide kodulinnukasvatuses kasutatavate hoonete vähemalt kolmandik põrandapinnast olema jäik, st mitte rest- või võrkpõrand, ning kaetud õlgedest, puulaastudest, liivast või turbast allapanuga.
Igal allapanul on oma head ja vead. Iga linnupidaja peab kaaluma, milline nendest on just tema vajadusi kõige paremini rahuldav allapanu. Odavamad allapanud säästavad raha, kuid nõuavad rohkem linnupidaja aega ja tihedamat väljavahetamist. Kallim allapanu kestab kauem ning säästab linnupidaja aega.
Enamik lindlas allapanuna kasutatavaid materjale kuuluvad mullaparandusainete nimekirja ehk siis peale kanala puhastamist on nendest väga lihtne lahti saada. Lihtsalt tõsta määrdunud allapanu kompostihunnikusse tahenema ja settima, ning hiljem aiamaale või põllule.
/--/ Mullaparandusainete hulka kuuluvad ained, mida lisatakse mulda eelkõige selleks, et hoida või parandada mulla füüsikalisi omadusi, ning mis võivad parandada mulla keemilisi ja/või bioloogilisi omadusi või aktiivsust. /--/
Allapanu all võiks põranda kõigepealt katta värskelt kustutatud lubja kihiga, kus lupja kulub umbes 0,5 kg 1 m2 põrandapinna kohta. Kui lubjaga mässata ei soovi siis peaks allapanu alla raputama niiskuse imamiseks ja putukatega võitlemiseks Gurlite pulbrit ning bakterite, seente ja viirustega võitlemiseks Stalosan F pulbrit. Neid kahte võib toimeainetest lähtuvalt hästi koos kasutada. Allapanukihi paksus kanalas võiks olla 15-20 cm.
Kui tihti kanadepidaja oma allapanu vahetama peab, sõltub loomulikult peetavate kanade arvu ja kanala pindala suhtest. Sõltub see ka sellest, kas kanu peetakse koos partide ja hanedega või eraldi. Lisaks sõltub see ka söödast.
Ainult tasakaalustatud täissöödaga peetavate kanade allapanu peab vahetama vähem kui nendel kanadel, kes saavad lisa. Näiteks piimatoodete tarbimisega, mis tavaliselt tekitavad kanadel kõhulahtisust, märgub allapanu kiiremini. Veel märgub allapanu kiiremini põhiliselt odraga toidetavatel kanadel, sest ordas sisalduvad beeta-glükaanid muudavad kanade väljaheited limaseks ning toodavad suuremas koguses kui tavaliselt karja "pasty butt" ehk kreemise väljaheitega määrdunud taguotsasid ja allapanu. See ei tähenda, et oma toidujäätmeid ei või kanadele anda, võib ikka, lihtsalt teadma peab milliseid nendest kanad tarbida ka tohivad ja mida mingid jäätmed nende väljaheidetega teevad.
Eestis on saadaval üllatavalt suur valik erinevaid allapanusid: höövellaastu, saepuru, puidugraanul, põhku, linapõhku, heina, liiva, mulda, turvast, põhupelletit, heinapelletit, purustatud põhugraanuleid. Osa nimekirjas olevatest allapanudest on kahjuks saadaval ainult hulgimüügis ning väheste lindudega hobikasvatajale sobimatu müügikogusega.
Siin kirjatükis ei puuduta ma Eestis mittesaadaolevaid allapanusid nagu purustatud mandlikoored, teatud puu liikide (näiteks kookose) kiulistest koortest valmistatud allapanu ja papp pakenditest valmistatud allapanu.
SAEPURU, HÖÖVELLAAST ja PUIDUGRAANUL
Höövellaast ja saepuru on küllaltki levinud just hea kättesaadavuse tõttu. Höövellaastu hind on hetkel (aprill 2022) 0,63 EUR/kg kohta. Kana kohta kulub aastas keskmiselt umbes 9 kg saepuru või höövellaaste.
Höövellaast (umbes 100% oma kaalust) on niiskusimamises tublil kolmandal positsioonil, kanepipelleti/kanepiallapanu (400-500%) ja põhupelleti (300%) järel.
Saepuru ja höövellaast tolmavad palju ning niiske saepuru külmub külmade talvedega jääkamakaks, mis toodab kanalasse lisa niiskust ja hoiab põranda külma.
Samas kanadele meeldib väga värskes höövellaastus siblida ning isegi tolmuvanne võtta.
Höövellaast ning linapõhk on kindlasti mõlemad ühed kanade vaieldamatud lemmikud. Höövellaastu Eestis müüb näiteks Ait24 ja hulgi Biohansa.
Eraldi tasub mainida soodsa hinnaga puidugraanulit, mis ei tolma, laguneb suhteliselt kergelt ja on kemikaalide vaba.
Puidugraanul on müügis pea igas ehituspoes ja toidupoes. Kättesaadavuses on puidugraanul kindlasti esikohal siin käsitletud allapanu liikidest. Dr. Stern tootemärgi all toodetakse Eestis veel 100% kemikaalide vaba ökoloogilist puidugraanulit lemmikloomadele. Osta saab seda siit. Tavaliste puidugraanulite hinda eraldi välja tooma ei hakka kuna igas poes on müügil oma marki, oma kg hinnaga.
/--/ Saepuru, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbib pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. /--/ Enamiku kultuurtaimede jaoks on toitumiskeskkond soodsaim, kui pH on neutraalne või nõrgalt happeline pH 5,5...7 . Erandiks on hapulembesed taimed. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Enamiku kasulike bakterite toimimiseks sobiv pH vahemik on 6...7,5. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Kasulike mikroorganismide asemel hakkavad happelises keskkonnas arenema mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka aluselises keskkonnas. /--/
Sellest järelduvalt saab happelist allapanu nagu saepuru, höövellaast ja turvas kasutada ainult hapulembeste taimede jaoks. Samuti ei ole neid soovitatav panna otse kompostihunnikusse, vaid kasutatud allapanu peaks ladustama ja komposteerima eraldi hunnikus, näiteks musta kile peal. Happelisuse vähendamiseks lisage komposteerimisel iga ämbritäie allapanu kohta mõni peotäis lubiainet enne ladustamist, et tagada tekkiva komposti neutralisatsioon.
TURVAS
/--/ Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm./--/ Turba PH happelisus sõltub sellest, millisest turba kihist turvas on toodetud. Üksikpakendites aiapidaja turvas on pakendatud plastikkottidesse niiskelt. Seda sellepärast, et turba uuesti niisutamine on tükk tööd ja kuiva turbaga pole aiapidajal pea midagi ette võtta. Niiske turvas aga võib krõbedamate külmadega lindlas jäätuda (kui lindla temperatuurid langevad alla nulli) ning loodetud „küttekehast“ (turba ja lindude väljaheidete segu normaalsete lagunemisprotsesside tulemuseks on kuumkäärimine) on saanud hoopis jäätunud kamakas, mis toodab lindlasse juurde külma ja niiskust.
Peab meeles pidama, et täiesti kuiv turvas imeb niiskust halvemini kui natukene niiske turvas. Täiesti kuiva turba pinnale võib tekkida koorik kui sinna satub korraga suuremas koguses niiskust. Edasine niiskus püsib pigem turba pinnal ning ei jaotu enam ühtlaselt terve turbakihi vahel. Kanad küll üritavad seda kihti kraapida ja selles siblida, kuid mida paksemaks muutub koorik, seda raskemaks läheb kanadel.
/--/ Turba liigist ja lagunemisastmest on suurel määral sõltuvad turba peamised füüsikalised omadused. /--/ Madalsooturba niiskuse imamis % on 500-700% ja rabaturbal hämmastavad 1000% ringis oma kaalust. Testi järgselt tõdeti, et % on nii head, kuna turvas on imekerge. Kui võrrelda koguseliselt turvast ja erinevaid mulla segusid, siis katsetamise käigus leiti, et turvas imeb umbes 3 korda rohkem niiskust kui erinevad mulla segud. 1 kg turvast imeb 10-12 kg vett. /--/ Tänu orgaaniliste hapete ja antiseptikute sisaldusele on turvas ebasoodsaks keskkonnaks putukate ja mikroorganismide arengule, kes tekitavad haigusi. Imab halva lõhnaga gaase, näiteks ammoniaaki. /--/
Kui osta spetsiaalselt allapanuks pakendatud turvast hulgikoguses (min umbes 630 kg), siis selline turba kg hind on hulgi ostes hetkel (aprill 2022) 0,25 EUR/kg kohta. Allapanu turvast müüb hulgi Biohansa. Kana kohta kulub aastas umbes 12-15 kg turvast.
Turbarabade kuivendamise protsessi vaatevinklist jälgituna on turvas pigem juba ohustatud liikide kategooriasse langev allapanu ning maailmas kiirel sammul lindlatest kadumas.
LIIV ja MULD
Liiv on üks odavaimaid allapanu liike, kuid otseselt põhiallapanuks ei sobi, sest liiv oma olemuselt on vett läbilaskev pinnasekiht ja nii ka lindlas, kus vesi vajub läbi liiva ja jääb põranda ja liiva vahele seisma. Alumine liivakiht jääb niiske ning ülemine kuiv. Niiskes liivas võivad levima hakata bakterid ja seened ning niiske liiv külmub kiirelt.
Muld käitub allapanuna suhteliselt sarnaselt turbaga. Ta imab hästi niiskust, kui on lindlasse viidud täiesti kuivana. Kahjuks hakkavad niiskes mullas kiiresti arenema bakterid, seened ja hallitus ning külmade ilmadega võib ta külmuda. Lisaks tekitab muld oma pinnale kooriku nagu turvas.
Küll aga meeldib liiv ja muld kanadele, kes nokivad sealt lihasmakku väikseid kivikesi ning kes hea meelega võtavad nendes supel- ehk tolmuvanne ja puhastavad sulestikku. Liiva ja mulda on pärast kasutamist lihtne ladustada kompostihunnikusse. Oma olemuselt on need neutraalse PHga (mulla neutraalsus oleneb sellest, kas kasutati neutraalset, aluselist või happelist mulda). Liiv ja muld segatuna koos tuha ja putukate mehaanilise tõrjepulbriga on ideaalsed tolmuvanni koostisosad mis aitavad kanadel võidelda soovimatute eksoputukatega nagu lestad ja väivid, isegi kui põhiallapanuks on nad sobimatud.
PÕHK ja HEIN
Põhk ja hein on samalaadsed allapanu liigid, mis tänu heale hinnale ja kättesaadavusele on püsinud meie linnupidajate kasutuses juba aastasadu. Kanadele meeldib põhus ja heinas siblida. Lisaks on tegemist hea pesakasti täitematerjaliga. Samas on nii põhk kui ka hein väga halvad niiskuse imajad. 1 kg põhku suudab imeda kuni 3,5 kg vett. Enamus niiskust koguneb põhu/heina ja põranda vahele ning hakkab seal kiirelt koos põhu/heina alumiste kihtidega hallitama ja läppama. Bakterid ja seened on kiired sellises soodsas keskkonnas levima.
Lisa miinusena tuleb põhku/heina vahetada tihti ja tänu sellele tekitab see linnupidajale palju lisatööd. Kui põhku tihti ei vahetata siis hakkavad põhu tükid kiirelt koos kana väljaheidetega hästi kana taldade alla ja võivad seal kasvatada päris paksu kihi. Selliste "suuskade" peal käimine tektitab kanale ebamugavustunnet ja jala väärarengut.
/--/Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. /--/ ehk, et komposti jaoks on põhk väga sobilik koostisosa. Hein seevastu peab komposti hunnikus palju kauem "käima" ja vajab rohkem aega lagunemise jaoks.
Siia vajutades saad lugeda millistest taimedest kanadele heina teha ei tasu. Ehk siis taimed mis on kanadele tarbides mürgised, sest kõik teavad, et kanad ikka nokivad pesakastist heina.
LINAPÕHK
Naturaalsest linataimest valmistatud allapanu, mis on tootmise käigus mitmekordselt puhastatud ja tolmuvabaks muudetud. Allapanu on äärmiselt imav (kuni 470%) ning kiiresti ja täielikult biolagunev 3 kuuga ja neutraalse pH-tasemega. Linapõhk sisaldab biokeemilisi looduslikke aineid, mis seovad uriini ning takistavad ammoniaagi tekkimist. Lina rakustruktuur on oma olemuselt selline, et niiskus jääb põhku püsima ning seega jääb allapanu pealmine kiht pehme ja kuiv.
Esmaseks täitmiseks kulub 5kg/ m2 kohta nii, et kihi paksus on alguses 5–7 cm. Edaspidi lisada korra nädalas peoga uus kiht vanale peale. Märjad kohad eemaldada kord nädalas. Märgade kohtade eemaldamise käigus ei tohi ülejäänud allapanu ümber pöörata (kui õhk pääseb alumiste kihtideni, siis hakkab tekkima ammoniaak. Linapõhk on hästi pehme ja siidise tekstuuriga ja sobib ideaalselt õrnematele kanatõugudele, kelle jaoks graanul on liiga suur ja robustne. Sobib ka ideaalselt tibude väikestele ning õrnadele jalgadele.
Linapõhu allapanu hind on hetkel (aprill 2022) 0,63 EUR / kg kohta. Linapõhku saab soetada Hobuvarust. Kana kohta kulub aastas umbes 18-20 kg hekseldatud põhku.
PÕHUPELLET ja samalaadsed tooted
Põhupelleti/heinagraanuli ja purustatud põhupelleti ehk graanuli ainuke vahe on tekstuuris. /--/ Põhupellet on 100 % looduslik toode, mis on toodetud erinevatest põhkudest või nende segust. Kasutatud on kas nisu, odra, rukki, kaera või rapsipõhku. Pelletite tootmisel pole kasutatud lisaaineid ning tootmisprotsessis tõuseb temperatuur kuni 85 C˚. Selle tulemusena hävinevad peaaegu kõik mikroorganismid ja seega on
Põhupelletil on hea imamisvõime, umbes 300% oma kaalust. Kompostitud materjal laguneb kiiresti ja võib kasutada väetisena isegi juba 2-3 kuu pärast. Peaaegu tolmuvabad. /--/ Põhupelleti esmakordne kasutaja peab teadma, et esmakordsel kasutamisel võib esimestel päevadel kanadel nende peal käimine olla ebameeldiv ning võõras. Paari päevaga olukord laheneb ja pellet laguneb kiirelt kanajalgadele meeldivaks allapanuks. Põhupellet on PH neutraalne.
Põhupelleti hind on hetkel (aprill 2022) 0,44 EUR/kg kohta. Põhupelletit müüvad Eestis Lilli Agro ja Scandarga. Purustatud põhupelletit ja heinagraanulit müüb Eestis hulgi Biohansa.
KANEPIPELLET
Kanepipelleti ja kanepiallapanu vahe on tekstuuris. Kanepipellet laguneb aja jooksul ja niiskuse koosmõjul kanepiallapanuks. Mõlemad on steriilised kõrgkuumutatud tooted ja imavad niiskust suurepäraselt, hämmastavad 400-500% rohkem oma kaalust.
Kanepipellet on praktiliselt 100% tolmuvaba ning säilitab oma omapärase lõhna kauemaks, kui näiteks männilaast, ja ei lase ammoniaagi lõhnal lindlas nii kiirelt võimust võtta. Lagunev pellet on suurepärane isolatsioonikiht ning lindudel on selle peal ja sees hea soe siblida. Kanepipelleti üheks eeliseks teiste allapanuliikide ees on tema vähene väljavahetamise vajadus. Välja vahetatakse ainult märgunud ala ning iganädalaselt visatakse uus õhuke kiht pelleteid vanale matistunud kihile peale. Kanepiallapanu laguneb kompostihunnikus juba kolme kuuga ning on PH neutraalne.
Kanepipelleti miinuseks on tema suhteliselt suur struktuur, mis alguses paneb kanad imelikult paterdama. Tibudele on kanepipellet liiga suure tekstuuriga.
Kanepiallapanu ja kanepipelleteid hetkel (aprill 2022) enam Eestis kättesaadaval ei ole.
Alati ei pea piirduma ühe allapanu liigiga, vaid neid võib eduliselt omavahel parima tulemuse nimel segada. Pool lindlat pelletiga ja pool lindlat höövellaastuga ning lisaks veel kauss tuha, mulla ja liiva ja putukate mehaanilise tõrjepulbri seguga spa protseduuride jaoks ehk tolmuvanni võtmiseks. Pesakasti põhk või hein ja õrte alla turvas või muld, mis väljaheidetega ilusti peale kraapimist ja siblimist seguneb ning loodetavasti lisasooja tootma hakkavad. Normaalse niiskusega kohevas sügavallapanus (hein ja õled muudavad muidu raske saepuru näiteks kohevamaks) on tingimused soodsad B12 vitamiini sünteesivate mikroorganismide eluks.
Meeles peab pidama, et mis tahes allapanu on ideaalne peidupaik lestadele ja teistele putukatele ning niiske allapanu ka bakteritele ja viirustele. Viimaste hulk hakkab kiirelt kasvama kui allapanu niiskus ületab 30%.
Mida niiskem allapanu seda kõrgem on ka selle amoniaagisisaldus. /--/ Ammoniaagisisaldus, mis on üle l0 ppm (miljondikku) vähendab kanade vastupanuvõimet hingamisteede haigustele ja teeb nad vastuvõtlikumaks teiste infektsioonide suhtes. /--/
Lisaks langeb niiskel ja mustal allapanul kiirelt kanade heaolutunne ja kanad lähevad stressi ning võivad hakata teineteise sulgi nokkima. Niiske allapanu põhjustab jalalaba ärritust ja jalapadjandi dermatiiti. Niiskes allapanus arenevad kiiremini ka koktsiidide ootsüstid.
Liigselt kuiv allapanu, eriti just suvel, seevastu tolmab rohkem kui tarvis ning võib kanadel tekitda hingamishäireid. Tolm koosneb tavaliselt mitmest komponendist: allapanu tolmust, kuivanud linnusõnniku osakestest, segajõusööda osakestest, sulgede ja naha soomusja epiteelkatte osakestest.
/--/Sõnnikuhunnik tuleks katta tumeda kilega. Isoleerida tuleks ka võimalus, et sõnnikune vesi imbub maapinda – sellisel juhul reostame loodust rohkem kui arvata oskame./--/
Kasutatud allikad:
Linnukasvatus I, Tikk, Tikk, Piirsalu, Hämmal, Tartu 2007
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/files/download/082dbcc54477af3e0144f38caa184e3c.do (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise kohta - allalaadimise link.)
http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/lindude_allapanu_2018.pdf (Kuiva allapanu säilitamine linnukasvatuses - mahesüsteemide väljakutsed - allalaadimise link.)
https://digikogu.taltech.ee/en/Download/3a961df4-0c35-48e0-83b8-4c5c73daeb62 (Turba tehniliste näitajate analüüsi metoodika – allalaetav dokument)
https://naldc.nal.usda.gov/download/CAT86200527/PDF (The Comparative Moisture-Absorbing and Moisture-Retaining Capacities of Peat and Soil Mixtures - allalaetav dokument)
http://lilliagro.ee/?c=okopellet&l=et
http://estfarm.ee/lindude-haavandiline-pododermatiit/
Comments