top of page
Search

Miks on munarebu kollane?

Millest koosneb muna?

Muna koosneb sööja vaatevinklist vaadatuna kolmest elemendist: munakoorest, munavalgest ja munarebust. Munavalge on kalorivaene, suhteliselt rasvavaba kõrge proteiini sisaldusega osa munast. Munarebus on peidus erinevad vitamiinid (A, B12, D, E ja K), erinevad mineraalid ning enam vähem sama kogus proteiini, mis munavalges (15). 100 grammis keedetud kanamunas on keskmiselt (8):


Energiat 143 kcal Vett 75 g Rasvu 10,3 g Valke 12,5 g Rasvhappeid kokku 8,6 g (küllastunud rasvhappeid 2,7 g, monoküllastumata rasvhappeid 4 g, polüküllastumata rasvhappeid 1,9 g) Kolesterooli 360 mg Naatriumi 132 mg Kaaliumi 130 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 13 mg Fosforit 210 mg Rauda 2,5 mg Vitamiin A 263 µg Foolhapet 52 µg Niatsiini ekvivalent kokku (B3) 3,1 NE Biotiini (B7) 16 µg Vitamiin D 2,9 µg Vitamiin B12 2,3 µg


Miks on munarebu kollane?


Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid fütokemikaalide rühmast, mida leidub oranžides, kollastes, punastes ja rohelistes puu- ja köögiviljades (11). Nende kohalolu organismis peetakse hea tervise jaoks oluliseks. Epidemioloogilised ja kliinilised uuringud näitavad, et karotenoidide tarbimist seostatakse vähenenud südamehaiguste, vähi ja silmahaiguste (karotenoidid luteiin ja zeaksantiin) riskiga (9, 10). Luteiin ja zeaksantiin on karotenoid mis annavad munarebule tema kollase värvi. Erinevatest allikatest pärit luteiin ja zeakstaniini munakollase värvuse võimendamise efektiivsus sõltub karotenoidide seeditavusest, ülekandest, ainevahetusest ja ladestumise võimekusest sihtpunktis ning nende värvitooni intensiivsusest (13).



Margit Rubeli algaja muneja pesamuna

Mis veel mõjutab munarebu värvust peale karotenoidide?


Lisaks pigmentidele mõjutab munakollase värvust ka kana geneetika (kana rass), vanus, pidamissüsteem ja haigused (13), aastaaeg ning munade hoiustamise aja pikkus (14). Vanemate kanade munarebud on heledamad kui noorte munejate omad. Suurte munade rebud on heledamad kui väiksemate munade omad (12). Kauem hoiustatud munade rebud kaotavad aja jooksul niiskust ning selle tagajärjel karotenoidide kontsentratsioon tõuseb ja munarebud muutuvad tumedamaks. Kuigi pikendatud hoiustamise tagajärjel muutuvad munarebud tumedamaks, siis muna üleüldine kvaliteet langeb (14).




Uuringud näitavad, et normaalpidamisel vabapidamise kanade munakollased, aga ka munavalged, on tumedamad, kui nende puuris peetavate liigikaaslaste omad. Kui aga lisada puurikanade dieedile kas looduslikke või tehislikke pigmente, siis see vahe kaob. Uuringud on leidnud kinnitust ka faktile, et munakollase tumeduse aste ei mõjuta muna proteiini ja rasvasisaldust (24).


Kuna tumedama rebuga munas on teadupärast suurem hulk karotenoide, siis peaks tumedama rebuga munad olema ka tervislikumad kui heledama rebuga munad? Õnnelikud kanad munevad ju ainult tumeda rebuga mune.


Vabapidamise kanade munarebud

Üldlevinud arusaam on, et tumedama rebuga munad on tervislikumad, kuna neid munevad usutavasti õnnelikud vabapidamise kanad ja need sisaldavad suuremal määral karotenoide kui heledama rebuga munad. Tegelikkuses käib teadlaste vahel alles selle teemaline debatt, sest isegi mitmekülgse toidulauaga kanade munad võivad olla heledamad, kuna karotenoidide sisaldus igas taimes on erinev (25).


Peale selle on tulenevalt tehislike pigmentide laialdasest kasutusest loomasöötades maailmas paljalt mune vaadeldes pea võimatu kindlaks määrata, kas selle konkreetse muna munes puurikana, õrrekana, vabalt peetav kana, mahepõllumajanduslikus tootmises elav kana või siis eestlastele südamelähedane kodukana.


Praetud muna Keedetud muna Ahjus küpsetatud muna


Veel tuleb silmas pidada, et muna kaotab töötlemisel teatud määral oma kasulikest ainetest (17). Munade keetmine näiteks toob kaasa küllastunud rasvhapete sisalduse kasvu ning polüküllastumata rasvhapete ja karotenoidide taseme languse (4).



Toitained, mis muudavad munarebu kollasemaks, oranžimaks või oranžikas-punaseks:


Kollase lupiini ube (Lupinus luteus) kasutatakse sojaubade asemel lindude jõusöötades tema suure proteiini sisalduse tõttu: 30-40%. See muudab küll munakollase kollasemaks aga munakoore, -valge ja -kollase kvaliteeti see ei paranda (1,2,3).


Lutserni (Alfaalfa) võib kasutada kanadel sojajahu osaliseks asendamiseks toiduratsioonis ja see muudab munakollase ning -koore tumedamaks. Lutsern suurendab ka munakollase polüküllastamata rasvhapete osakaalu (4). Lutsern on ideaalne lisa talvel, kui muud värsket rohelist saadaval ei ole.



Porgandid mõjutavad munakollase värvust vastavalt porgandi värvusele. Kollaseid porgandeid kanadele lisaks söötes muutub rebu värv kollasemaks, oranže porgandeid söötes muutub munarebu oranžimaks ja lillasid porgandeid söötes muutub munarebu punakamaks. Porgandid suurendavad küll karotenoidide hulka munas, kuid vastavalt uuringutele, liiga palju


kanadele järjepidevalt porgandeid söötes (70g päevas kana kohta nädal aega või rohkem järjest) muutuvad munad väiksemaks (6). Teise uuringu kohaselt aitab munarebu tumedamaks muuta isegi porgandi lehtede kanadele söötmine (7).


Kõrge peiulille (Tagetes erecta L.) õied suure karotenoidide sisalduse tõttu (4200 mg/kg kohta) muudavad munakollased kollasemaks aga liigtarbimisel suureneb uuringute kohaselt küllastunud rasvhapete osakaal munas (5). Peiulillede (Tagetes erecta L., Tagetes patula L. ja Tagetes tenuifolia Cav.) karotenoidide sisaldus on erinev sõltuvalt lillede toonist, mitte lille sordist. Kui ilma lisanditeta munarebu karotenoidide sisaldus on kuskil 6,7-10,8 mkg/mg, siis jahvatatud sidrunikollase peiulille kasutamine tõstis selle 20,5-25,8 mkg/mg-ni ja kastani punast värvi peiulille kasutamine tõstis selle lausa 31,4-33,5 mkg/mg-ni (22).


Hariliku saialille (Calendula officinalis) lisamine kanade söödale parandab munarebu värvust ja uuringu kohaselt hoiab munad ka kauem värsked (20).


Ürt-allikkerss ehk vesikress (Nasturtium officinale) sisaldab zeakstaniini ja muudab munarebu tumedamaks aga muna enda kvaliteeti ta ei paranda (21).



Tavaline Eestimaa roheline muru

Roheline muru (uuring käsitles spetsiaalselt just muru aga siia sisse võib arvata ka võililled (23), ristikheina ja muu söödava rohelise kraami, mida kanad maast nokivad) on uuringute kohaselt üks kõige paremini omastatavaid A- vitamiini (mis muundatakse karotenoidiks) allikaid kanadele, mis muudab munarebud tumedaks (16).


Toitained mis ka kõik muudavad munarebud tumedamaks: mais, paprika, peet, punane peakapsas, rohelised lehtjuurviljad nagu spinat, peedi lehed, porgandi lehed jms, vetikad (18).


Pigmentide tootja DSM kodulehel on suurepärased pildid, kui kollaseks erinevad looduslikud ja tehislikud pigemendid munarebu värvivad. Meeles peab pidama, et kogu informatsioon sellel lehel on munarebu pigmendi- ja pigmendi tumeduse kontrollatribuutika tootja vaatevinklist (19). Kahjuks hetkel DSM YolkFanne munarebu tumeduse määramiseks tavatarbijale saadaval ei ole.



Munakollase pigmenteerimiseks kasutatavate karotenoidide värvide lainepikkused jäävad värvispektri nähtavasse vahemikku 400–600 nm. Inimsilmale näivad sellised ühendid kollast kuni punast värvi. Luteiin, zeaksantiin ja apoester on kollased karotenoidid (lainepikkus 445–450 nm), kantaksantiin on punane karotenoid (lainepikkus 465–470 nm) (19).



 

Kokkuvõtteks saab öelda, et munarebu värvust mõjutavad pigmendid (toiduvärv, mida muneja on sisse söönud), muneja geneetika, vanus, pidamistingimused, aastaajad, haigused ning isegi munade hoiustamise aja pikkus.


Munarebu tumedus ei mõjuta tema proteiini ja rasvasisaldust ega ka toitainelist väärtust (24), küll aga sisaldavad tumedama rebuga munad rohkem kasulikke karotenoide ehk pigmente.


Uurimustöid lugedes selgub, et looduslikud karotenoidide allikad ei suuda muuta munarebu nii tumedaks nagu tehislikud pigmendid (23). Kana võib süüa ära terve hoovitäie võililli aga tema munarebu ei muutu kunagi nii tumedaks kui tehislikke pigmente sisaldava jõusöödaga söödetud kana munad.



 


Kasutatud kirjandus

2. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25825783/ (Effect of yellow lupine (L. luteus) on the egg yolk fatty acid profile, the physicochemical and sensory properties of eggs, and laying hen performance – Krawczyk, Przywitowski, Mikulski – 2015)

3. https://www.feedipedia.org/node/23097 (Yellow lupin (Lupinus luteus) seeds)

4. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32241511/ (Effects of dietary alfalfa protein concentrate supplementation on performance, egg quality, and fatty acid composition of raw, freeze-dried, and hard-boiled eggs from Polbar laying hens – Grela, Knaga, Winiarska-Mieczan, Zięba – 2020)

5. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4284980/ (Fatty Acid Composition of Egg Yolk from Chickens Fed a Diet including Marigold (Tagetes erecta L.) – Altuntaş, Aydin, 2014)

6. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20393997/ (Deposition of carotenoids in egg yolk by short-term supplement of coloured carrot (Daucus carota) varieties as forage material for egg-laying hens – Hammershøj, Kidmose, Steenfeldt, 2010)

7. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31065708/ (Carrot leaves improve color and xanthophyll content of egg yolk in laying hens but are not as effective as commercially available marigold fortificant1 – Titcomb, Kaeppler, Cook, Simon, Tanumihardjo, 2019)

9. https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/xanthophyll (Handbook of Nutrition, Diet and the Eye, 2014)

10. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780123750839000453 (Carotenoids: Health Effects, Tanumihardjo, 2005/2013)

16. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579119566433/pdf?md5=bcdefd8241c3de2239167e378a988ad1&pid=1-s2.0-S0032579119566433-main.pdf (Effect of Turf Bermudagrass Meal on Egg Production, Feed Utilization, Yolk Color, and Egg Weight – Chen & Bailey, 1987)

20. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579119301968 (Quality and oxidative stability of eggs laid by hens fed marigold extract supplemented diet – Grčević, Kralik, Kralik, Galović, Radišić, Hanžek, 2019)

22. https://agris.fao.org/agris-search/search.do;jsessionid=42A5A1B82F7128C60DDCE76DFD1D5340?request_locale=en&recordID=BY2017000666&sourceQuery=&query=&sortField=&sortOrder=&agrovocString=&advQuery=&centerString=&enableField= (Use of various plants genotypes of Tagetes L. genus as perspective carotenoids source for bioadditives in poultry breeding, Maksimenko & Prokhorov - 2014)

23. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8066449/ (Plant Carotenoids as Pigment Sources in Laying Hen Diets: Effect on Yolk Color, Carotenoid Content, Oxidative Stability and Sensory Properties of Eggs - Kljak, Carović-Stanko, Kos, Janječić, Kiš, Duvnjak, Safner, Bedeković, 2021)

25. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65884996/suur-munatest-kas-kodukana-munad-on-tervislikumad-kui-vabrikukana-omad

Comments

bottom of page