Siit leiate nimekirja kanadele sobilike marjadega mida neile aegajalt sööta. Need tõstavad seedekulgla happelisust loomulikul teel ja jagavd neile kuhjaga vitamiine. Liigmanustamine nagu alati, ei ole soovituslik, kuna võib kanadele tekitada kõhulahtisust ja veel teisi hädasid. Kindlasti ei ole nimekiri täielik ja loodetavasti saab tulevikus lisa.
Eesti keelne nimetus / ladina keelne nimetus / inglise keelne nimetus
Aroonia (Sorbaronia mitschurinii) Aronia
Astelpaju (Hippophaë rhamnoides) Sea-Buckthorn
Karusmari (Ribes uva-crispa) Goosberry
Kibuvits (kõikide roosisortide marjad sobivad) Rose hip
Laukapuu (Prunus spinosa) Blackthron
Must leeder (Sambucus nigra) Elder
Meie musta leedriga toonikumi kanadele leiate siit.
Must sõstar (Ribes nigrum) Blackcurrunt
Pihlakas (Sorbus) Rowan berries / European Mountain Ash
Punane sõstar (Ribes rubrum) Redcurrunt
Viirpuu (Crataegus L.) Hawthorn
Marjapõõsad ja puud, mille lehed, marjad, viljad või viimases kahes olevad seemned on kanadele mürgised, leiate allolevast nimekirjast. Nagu alati, ei ole ka see mingi lõplik nimekiri vaid täieneb aja jooksul.
Aidsi-kastanseemnik – (Castanospermum australe) – Black Bean Tree
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
Astel-karaipuu – (Catunaregam spinosa) – Mountain Pomegranate
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
http://www.chickendvm.com/poisonous/mountain-pomegranate
Harilik hobukastan – (Aesculus hippocastanum) – Horse Chestnut
Punane hobukastan – (Aesculus pavia) – Red Buckeye
Hobukastani võrsed ja seemed sisaldavad glükosiidset saponiini, mis on oma olemuselt mõruaine. Osad saponiinid on kariloomadele mürgised, osad mitte. Kuigi uurimustööd on leidnud, et hobukastanit võib kanadele väikestes kogustes
manustada, ning sellel on antibakteriaalne, seente – ja koktsidioosi vastane ning imuunsust tõstvad omadused, siis need uurimustööd on alles lapse kingades, ning õiget soovituslikku piirmäära ma kuskilt ei leidnud. Enamus vanemaid uurimustöid viitab pigem nende toksilisusele, sest arvatavasti kasutati ka nendes töödes liiga palju hobukastani muna lahust ning see mõjus kanadele surmavalt. Hetkel veel on lihtsam jälgida, et kastanid kanadele joogivette ei kukuks ja seal vees pikemalt ei seisaks.
http://www.chickendvm.com/poisonous/red-buckeye
https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_hobukastan.html
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0308814609008747?casa_token=MM9FU6diVtsAAAAA:FWgmOXJwyjhoC3rC4EwrFreoI-m_-y4kx0yd7Nl_JACmnBbVO0TiRtTAAOusRGlqY1EjKHdUkQ#bib3 (Haemolytic and antimicrobial activities of saponin-rich extracts from guar meal – Hassan 2009)
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6538769/ (Toxicity of seeds of three Aesculus spp to chicks and hamsters – Williams 1984)
http://medpub.litbang.pertanian.go.id/index.php/wartazoa/article/view/1588 (The Role of Saponin as Feed Additive for Sustainable Poultry Production – Wina 2017)
Harilik kikkapuu – (Euonymus europaeus) – European Spindletree
Hariliku kikkapuu viljad on allaneelamisel kodulindudele mürgised, kuna need sisaldavad kardioaktiivset steroidi ja mitmeid alkaloide, mis põhjustavad seedetrakti ärritust.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Euonymus_europaeus.html
Harilik kuslapuu – (Lonicera xylosteum) – Fly Honeysuckle
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kuslapuu/
Harilik näsiniin – (Daphne mezereum) – Mezereon
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/nasiniin/
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Daphne_mezereum.html
Harilik paakspuu – (Frangula alnus) – Alder Buckthorn
Lehed ja viljad on mürgised kõigile. Viljade söömisest tekib peapööritus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus ning rasketel juhtudel krambid ja isegi surm. Viiest viljast suurema koguse söömine põhjustab juba inimestel mürgistuse. Kanale, kes kaalub kordades vähem kui inimene, piisab arvatavasti 1 viljast.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu
Harilik pukspuu - (Buxus sempervirens) – Boxwood
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Buxus_sempervirens.html
Harilik robiinia - (Robinia pseudoacacia) - Black Locust
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Robinia_pseudoacacia.html
Harilik türnpuu - (Rhamnus cathartica) – The European Buckthorn
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Rhamnus_cathartica.html
Iileks – (Ilex) – Holly
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.chickendvm.com/poisonous/holly
Jaapani ligustriin ehk jaapani sirel – (Syringa reticulata/ Ligustrina japonica) – Japanese Privet
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/sirel/
Jugapuu – (Taxus) – Yew
Jugapuu sisaldab mürgist alkaloidi taksiini. Loomadele ja lindudele on surmavaks annuseks 0,1% jugapuu lehti või marju nende kehakaalust. Sümptomid ei jõua mürgi kiire mõju tõttu tavaliselt avalduma hakata.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu
Kirss – (Prunus spp) – Cherry
Kuigi kirsside viljaliha ei ole mürgine ning seda võivad kanad tarbida siis kirsside kivid või süvendid (kui kivi eemaldada, siis võib jääda osa karedast kivist ikkagi viljaliha külge) sisaldavad tsüanogeenseid glükosiide, mis muundatakse söömisel tsüaniidiks. Olemasolevate tsüanogeensete glükosiidide kogus on erinev ja olenevalt tarbitud kogusest võib see põhjustada tsüaniidimürgitust, mis kanadele on tavaliselt surmav.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/65913682/elupaastev-teadmine-millal-on-kirsikivide-sinihape-reaalselt-ohtlik
Kuldvihm – (Laburnum) – Golden Chain Tree
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kuldvihm/
Laialeheline kalmia – (Kalmia latifolia) – Mountain Laurel
Kasvatatakse aedades ilutaimena. Looduses Eestis mittelevinud.
http://www.chickendvm.com/poisonous/sheepkill
https://aiasober.ee/liigikirjeldused/kalmia/
Maitsev akipuu - (Blighia sapida) – Ackee
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
Must belladonna ehk karumustikas - (Atropa belladonna) - Deadly Nightshade
Hetkel Eestis antud liiki ei esine.
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Atropa_belladonna.html
Põõsas-sinivihm ehk põõsasvisteeria – (Wisteria frutescens) – Wisteria
Kasvatatakse aedades ilutaimena, hetkel veel siiski väikese külmataluvuse tõttu meil vähem levinud. Looduses Eestis mittelevinud.
https://www.garden.ee/mod_shop_20b5e1cf8694af7a3c1ba4a87f073021_Wisteria-sinensis-Prolific_est
Saarvaher - (Acer negundo) – Boxelder
http://www.chickendvm.com/poisonous/boxelder
https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Acer_negundo.html
Sirelmeelia – (Melia azedarach) – Chinaberry
Hetkel Eestis looduses mittelevinud.
Tamm - (Quercus) – Oak
Tammetõrude ülemäärasel tarbimisel põhjustab nendes sisalduv parkhape taniin linnu seedetraktis haavandeid ja neerutuubulite kahjustusi. Pikaajaline tarbimine võib tekitada neerupuudulikkust, mis viib linnu surmani.
Tammatõrude kasutamise kohta lisandsöödana kanade dieedis, on tehtud piisavalt palju uurimustöid, et teada, et tõrude leotamine enne lindudele manustamist vähendab nende mürgisust, sest taniin leotatakse veega tõrudest välja (Rezaei 2016). Uuringute kohaselt võivad kanad tarbida 60 minutit keedetud ja kuivatatud ja peale seda jahvatatud tammetõrusid max 10% päevase normsöödaratsiooni osana (Bekri 2020).
Üle 10% söödaratsiooni osana hakkab enamike uuringute kohaselt tõrudes sisalduv tanniin juba seedetrakti kahjustama.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tamm
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8025638/ (Egg quality traits, blood biochemical parameters and performance of laying hens fed diet included processed oak fruit – Bekri, Torki 2020)
Toomingas - (Prunus padus) - European bird cherry
Kuigi toominga marjad sisaldavad palju vitamiine ja veel teisi inimestele väga kasulikke ühendeid, siis selles leiduv seeme sisaldab tsüanogeenset glükosiidi, mis lindudele on mürgine. Piisav annus linnu tapmiseks on 11.1 mg tsüanogeenset glükosiidi 1 kg kehakaalu kohta.
https://www.mdpi.com/2072-6643/12/7/1966/htm (Phytopharmacological Possibilities of Bird Cherry Prunus padus L. and Prunus serotina L. Species and Their Bioactive Phytochemicals – Telichowska, Kobus-Cisowska, Szulc, 2020)
http://www.poultrydvm.com/condition/cyanide-poisoning#:~:text=Cyanide%20is%20a%20rapidly%20acting,containing%20cyanide%20or%20cyanogenic%20glycosides.&text=A%20number%20of%20different%20plants%20can%20accumulate%20cyanogenic%20glycosides.
Virgiinia toomingas - (Prunus virginiana) – Chokecherry
Kõik Virgiinia toominga osad sisaldavad amügdaliini ja prunasiini, mis on tsüanogeensed glükosiidid. Kodulinnud peavad mürgituse saamiseks alla neelama vaid väikese koguse Virginia toominga marju või lehti. Toksilisus suureneb, kui lehed on kahjustatud või stressis külma, tormide, põua või hooajalise närbumise tõttu.
https://juhanipuukool.ee/virgiinia-toomingas-canada-red
Comments