Suled (Feathers)
- evolutsiooni käigus lindude naha katteks arenenud nahatekised mis kaitsevad linde soojuskao ja mehaaniliste mõjutuste eest.
Sulestik (plumage, feathering) on linnu keha sulgkate. Suled asetsevad üksteist kattes nagu katusekivid, suleputk ees ja sulelaba tagapool. Erinevatel linnuliikidel on sulestik erinev nii keha katmise kui ka sulgede kuju ja värvuse poolest.
Sulgimine (moult, molt) – sulgkatte vahetumine, vanade sulgede väljalangemine ja uute asemele kasvamine. Sulgimine kulgeb kiiremalt ning uued suled tulevad tugevamad ning läikivamad, kui anda kanadele sulgimise ajal söödapärmi. Graanulsöödas on minimaalne kogus söödapärmi sees, kuid lisa andmine teeb sulgimise ajal kanade sulekattele ainult head. Meie spetsiaalselt kanadele mõeldud söödapärmi leiate siit.
Juvenaalne sulgimine (juvenile moulting) – on kanatibu (udu)sulestiku asendumine pärissulgedega kuu vanuselt hoo- ja tüürsulgede väljalangemisega ning asendumisega. Kestab kuksil 3-4 kuud ja lõpeb ülejäänud kontuursulgede asendumisega.
Peasuled
Nägu on pea (lindude kehaosa) eesmine ala mis piirneb noka, harja, kukla, kuulmekäikude, kõrvalappide ja lokutitega.
Tanu (crest) – kukel ja kanal pealael paiknev sulepuhm. See võib olla püstisem, laiaulatuslik, kõrge, madal ja tanu sulestik võib olla läbisegi kasvanud põsk- või täishabeme sulgedega.
Harjassuled (pin feathers / bristle feathers) – väga lühikesed suled, koosnevad ainult suleroost. Paiknevad peamiselt noka alusel, väliskõrva ava ja ka silmade ümbruses, olles oma funktsioonilt lähedased vibrissidele, imetajate sõõrmekarvadele.
Suletutt (tuft) - kõrvaava taga kahel pool pead asuv suletutt on araukaana (Araucana) kanatõu tunnus.
Põskhabe (muffs) – suled on paigutatud horisontaalselt kahele poole pead.
Täishabe (beard) – suled on paigutatud noka alla vertikaalselt.
Kehasuled
Lootesuled (embryonic chick feathers) – tibu udusuled, suletüügaste hilisemate udusulgede alged. Hakkavad kanaloote seljal arenema 9. hautamispäeval.
Tibusuled (neossoptiles, natal down) – lootesulgede (udusulgede) vahetusel (väljalangemisel) ilmuvad suled. Esialgu hakkavad kanatibudel kasvama hoo- ja tüürsuled, hiljem kogu kehal kontuursuled.
Juvenaalsuled, noorlinnusuled (juvenile feathers) – peale tibusulgede väljalangemist noorlinnule kasvavad suled.
Udusuled (down feathers, natal down) – kontuursulgedest väiksemad, pehme ja painduva rooga (pooludusuled) või puudub roog üldse (udusuled).
Kattesuled (coverts, tectrices) - kuuluvad kontuursulgede hulka, mida on linnu kehal kõige rohkem. Moodustavad korrapäraste ridadena suleväljakuid ehk pterüüle, mille vahele jäävad sulgedeta paljasväljakud.
Kontuursuled (contour feathers) – on kattesuled, lennu- ehk hoosuled tiibadel ja saba- ehk tüürsuled linnu sabas ning ka sirp- ehk laulusuled kukkede sabas.
Niitsuled (filoplumes) – on peene rooga suled mis kasvavad koos kontuursulgedega välja samast sulefolliikulist. Arvatavasti on kunagi olnud kompimisretseptoriteks.
Eesmised kaelasuled (front neck plumage)
Kaelaripmed ehk kaela kattesuled (hackle)
Rübjaripmed ehk sadulasuled (saddle feathers) – kukkedel rübjalt (seljale järgnev ja niudeluule baseeruv kehaosa, selja tagaosa ning selja baasi vahel) ja tagaseljalt allarippuvad rübja kattesuled, modifitseerunud kontuursuled.
Sääresuled (shank / tarsus feathers) – sääri katvad kattesuled.
Sulekahl säärtel (vulture hocks) – lindude sääre välisküljel esinev kullilistele iseloomulik kontuursulgedest sulekahl „püksid“. Esineb näiteks Booted Bantami ja sultani tõul.
Õlatiivasuled (scapulars / wing front) – on kehakattesuled, mis katavad tiiva ülaosa kui lind on puhkeasendis.
Tiivasuled
Hoosuled, tiivasuled, lennusuled (flight feathers, remiges, flights, primaries, secondaries) – paiknevad tiibadel. Tehakse vahet välis- ja siselennusulgede vahel. Kanal on välislennusulgedeks 10 küünarvarre ja sõrmeluu kohal kinnituvat sulge.
Aksiaalsulg ehk telgsulg (axial feather) – kanadel sise- ja välislennusulgede vahele jääv üksik väiksem sulg, millest tiiva tipu poole algab sulgimisel välislennusuögede väljalangemine.
Alltiiva kattesuled (Lesser- and greater underwing coverts)
Alltiiva servise kattesuled
Kaenlasuled (axillars) on linnu kaenlas asuvad suled.
Küünar-hoosuled / sekundaarsed lennusuled (secondaries / secondary flight feathers / Wing bay) – küünarvarre ja sõrmeluude kohal tiivale kinnituvad lennusuled. Kanalistel on neid 10.
Labahoosuled ehk välislennusuled (primaries / primary flight feathers) kinnituvad küünarluu ja sõrmeluude kohal tiivale. Kanal on neid 10, nende vahetumine algab telgsulest tiiva tipu poole.
Nukktiib (alula) - pöidla külge kinnituvad suled.
Siselennusuled (inner flight feathers, tertiaries) - on kinnitunud tiiva tagaservale kämblaluu kohale.
Suured primaarsed tiiva-kattesuled (primary coverts)
Suured sekundaarsed tiiva-kattesuled ja sekundaarsed tiiva kesk-kattesuled (lover wing coverts / secondary coverts / greater and middle coverts / Wing Bar) on tiivakattesuled mis on sekundaarsete lennusulgede peal.
Väikesed pealttiiva eesserva kattesuled (lesser coverts / wing bow / bow coverts) on väikesed labakatesuled.
Õla-hoosuled ehk tertsiaalid (tertials)
Õla-kattesuled (shoulder coverts) katavad õla-hoosulgi.
Sabasuled
Sabasuled ehk tüürsuled, rahvakeeli ka purjesuled (tail feathers, rectrices) – lindude kontuursulgede hulka kuuluvad nn suured suled linnu sabaosal. Sabasulgede arve, kuju, suurus ja värv sõltuvad linnuliigist, sugupoolest, tõust ja linnu vanusest. Nad on oma lihaste poolt eri suundades liigutatavuse poolest eriti isaslindudel väga liigispetsiifilised ja dekoratiivsed.
Saba ülapoole kattesuled (tail covert feathers / uppertail coverts)
Sabaaluse kattesuled (undertail coverts)
Sabaalused udusuled (fluff)
Sirpsuled, rahvakeeli ka laulusuled (sickles) – kukkede kaunid modifitseerunud tüürsuled sabal. Sõltuvalt tõust on neid 2-10 paari. Eristatakse väikeseid- (lesser sickles) ja suuri (greater sickles) sirpsulgi.
Sabatu (rumpless) – linnud kelle viimane selgroolüli on puudu ning sellega seoses ka saba ja kukkedel tavaliselt eksisteerivad tüürsuled ja sirpsuled. Alaselga katavad pealtpoolt saba ülapoole kattesuled.
Kasutatud kirjandus:
Linnukasvatuse terminid, Tikk, Piirsalu, Tikk, Hansson, Taru 2011
Linnukasvatus I, Tikk, Tikk, Piirsalu, Hämmal, Tartu 2007
Kanakasvatus, Liina Kuusental-Alvet, Tallinn 1943
http://estfarm.ee/kuke-valimik/
https://www.feathersite.com/Poultry/CGP/Rump/BRKRumpless.html
Comments