Miks kanad nokivad üksteist? Miks mu kana nokib teiste kanade sulgi?
Sulgede nokkimist soodustavad ja põhjustavad tegurid
Käitumishäired tekivad kanadel kunstliku kasvatamise ja neile kunstliku elukeskkonna loomise tagajärjel. Looduses selliseid agressiivseid püsivaid käitumishäireid täheldatud ei ole.
Võimalikud käitumishäireid tekitavad tegurid on siia üles seatud juhuslikkuse alusel. Selle kohta, kui suures osas mingi tegur sulgede nokkimist tekitab, uuringud puuduvad.
Teada on, et harva on sulgede nokkimine põhjustatud ühest tegurist. Tavaliselt on see mitme teguri koosmõju. Mõnikord on see ajas muutuv ja edasi arenev. Käitumine saab alguse ühest tegurist, jätkub teise mõjul ja saavutab probleemi staatuse alles kolmanda lisandumisel. Lisaks võib mõne teguri tagajärjel esialgu ainult endalt rindmikust sulgi nokkinud kana (näiteks pesa vooderdamiseks) käitumine süveneda ning harjumusest hakkab ta ka teiste karjaliikmete sulgi nokkima ja sööma.
On olemas olukordi, mida aetakse segi sulgede nokitsemise või nokkimisega. Üheks nendest on toiduahela paika panemine karjas. See võib kesta umbes 2-3 nädalat korraga. Agressiivseid nokahoope jagav lind hoiab pead ja kaela väga sirgelt ning üritab suunata noka allapoole, proovides lüüa nokaga oma rivaali pealage. Nokahoobid on tavaliselt lühikesed, teravad ja kiired. See ei ole otseselt seotud sulgede nokkimisega, aga võib selleks areneda. Toiduahelat pannakse paika iga kord, kui mõni kana eemaldatakse karjast või lisatakse karja.
Sulgede nokkimine ebanormaalse käitumisena tekib kanadel tavaliselt stressirikka eluperioodi, sulgimise, munemisega alustamise või siis tipptoodangu ajal. Mõnikord väljendab kana sulgede nokkimisega oma rahulolematust elus toimunud muutuse üle. Sellisteks võivad olla talveks kanade kinni panemine, haiguste puhang karjas, muutused söödas jms. (8)
Kuna sulgede nokkimine on pärilik (9), siis väga agressiivselt sulenokkijalt ei tasu hautamiseks mune korjata.
Sulgede nokkimine tekitab alguses kanale ebamugavust, hiljem juba valu. Sulgedest lage nahk ei hoia sooja ning see kana hakkab tarbima rohkem sööta. Ühe kana puhul ei ole see nii märgatav. Kui aga 20st kanast 20 kana on paljad, siis on sööda kulu külmal ajal juba märkimisväärselt suurem.
Teistele kanadele on sulgedest palja nahaga kohad väga kutsuvad ning neid hakatakse kiirelt nokkima. Nokkimisest tekivad nahale haavad ning kana võib põletikuliste haavade või kannibalismi ohvriks langenuna surra.
Miks mu kana nokib teiste kanade sulgi?
1. Igavus on esmane sulgede nokkimise põhjustaja karjas. Selle vastu aitab
nokakivi (nagu näiteks see siin), isetehtud kanakook ja
nööri otsa riputatavad kapsapead,
koorealuseid vaklu täis pehmemad puurondid mida toksida,
peeglid kanalas kanade kõrgusel,
ksülofonid, mida kanad saavad nokaga lüüa,
lutserni või heinapallid jms,
erinevatel tasanditel õrred ja kui kanalal on aken, siis selle ees ka laiem laud, mille peal kanad saavad seista ja aknast välja vaadata ning päikest võtta.
Kui kanad on oma sisustusest tüdinenud ning ei näita asjade vastu enam huvi, tuleks neid kanalas ringi nihutada ning kanadel on jälle avastamisrõõmu küllaga. (10, 11)
2. Uudishimu. Kanad on loomupoolest väga uudishimulikud linnud. Kui kellegi suletiku peale satub midagi, siis peab teine kana seda uudishimust tingimata üritama nokkida. Näiteks üritatakse nokkida sulestiku peale kukkunud toiduosakesi või väljaheite või verega määrdunud sulgi kloaagi ümbruses. Kloaagi ümbruse nokkimine võib nokitavale kanale suhteliselt kiiresti saatuslikuks saada.
Mustad ja hallid kanad on hämaras siseruumis vähem nähtavad, aga õues heleda päikese käes hakkab nende sulestik tavaliselt küütlema. Sulestikuvärvi ja mustri ilmumine päikese käes võib teistele kanadele olla uudishimu tekitav ning nad võivad uudishimust minna musti ja halle kanu nokkima. (12)
3. Osavõtt sotsiaalsest käitumisest. Kuna kanad on väga sotsiaalsed ning viivad oma päevaseid rutiine läbi kambakesi koos, siis ei ole vast üllatav, et sulenokkimine kui tegevus, mida saab teha kambas, levib ühelt nokkijalt kulutulena edasi teistele kanadele, kes uue käitumise kiirelt omaks võtavad. Häiriv selle juures on see, et selliselt õpitud käitumisena ei aita sellest lahti saamiseks isegi kanade ruumide täiustamine uue atribuutikaga ega ka rohkema sööda etteandmine. (13)
4. Ebakindlus ja hirm, kartlikkus. Kuigi jutud käivad, et sulenokkijad on aremad kui mittenokkijad, siis uuringud selle kinnitamiseks ma ei leidnud. Küll aga leidsin mitu uuringut, kus sama hüpoteesi püstitades uuringu lõpus möönsid teadlased, et hirm ja sule nokkimine peaks omavahel küll seotud olema, aga teema vajab veel edasist uurimist. (14)
Küll aga võis uuringutest välja lugeda, et osad kartlikumad munakana liinid on ka agaramad sulenokkijad. (15)
5. Psüühika häired. Sulgede nokkimist võrreldakse selliste haigustega, nagu inimestel avalduvad skisofreenia ja OCD ehk obsessiiv-kompulsiivne häire. Seda teooriat on hakatud uurima just viimasel kümnendil, ning on tõestatud, et psühhiaatrilised häired on üks võimalikest variantidest, miks kanad nokivad üksteise sulgi. Tegemist on osaliselt geneetilise „veaga“ mis kandub edasi ka järglastele. (16, 17, 18)
6. Stress. Peaaegu iga uuring kinnitab fakti, et stress on kõige suurem sulgede nokkimise põhjustaja (19). Kuna kanu on väga lihtne stressi ajada, siis erinevatel stressoritel ma pikemalt siin ei peatu. Stressist tulenevat sulgede nokkimist aitab vähendada pro-biootikumide lisamine kanasöödale või veele. Seda keerulist protsessi, kuidas pro-biootikumid soole mikrofloora tasakaalustamisega stressihormoone vähendasid ja pidurdasid ning tänu sellele sulgede nokkimist vähendasid ja pidurdasid, saab igaüks ise sellest uuringust lugeda. (20) Stressi
vähendamiseks on sobilikud ka igasugused vastavate koostisosadega toonikumid.
7. Vanus. Nokkimiskäitumine süveneb munakanadel vananedes, ehk siis, mida vanem kana, seda altim on ta nokkima. (21)
Uuringud kinnitavad ka seda, et paljud käitumise ja arengu omadused on geneetiliselt seotud sulgede nokkimisega. Teise generatsiooni sulenokkijad (ehk siis sulenokkijate lapsed) olid varajase seksuaalse küpsemise, kiire kasvu, nõrkade luude ja kukkedel ka suurenenud rasvumisega. Teise generatsiooni sulenokkijad olid ka aktiivsemad siblijad, toiduotsijad ning osutasid kinnipüüdmisel vastupanu. (25)
Lisaks on tõestatud, et nokkimine on pärilik ning seda saab selekteeriva valikuga vähendada, kuid kuna on kindlaks tehtud, et siis väheneb ka munevus, siis munakanade puhul loodetakse leida teisi vahendeid kuidas sulenokkimist vähendada. (26)
9. Hormoonid. 18-24 nädala vahel, kui linnud hakkavad esimest korda munele, tõuseb kanade naissuguhormoonide tase. Koos östrogeeni ja progesterooni tõusuga võivad kanad hakata käituma agressiivsemalt, seal hulgas nokkima üksteise sulgi. Uuringud on näidanud, et meessuguhormooni testosterooni taseme tõstmisega, saab kahjulikku sulgede nokkimist piirata. Sellised uuringud toimuvad ainult laborites ja koduses majapidamises kanakasvatajale midagi lisaks ei anna. Aga teadmine, et punt kanu on hormonaalsed, sest kohe-kohe hakkavad munele, aitab mõista, miks nad võibolla on hakanud agressiivsemalt käituma. (27, 28)
10. Haiged kanad muutuvad pahatihti nokitavateks kanadeks. Haiged kanad on agressiivsematele kanadele kerge sihtmärk, kuna nad ei ole tavaliselt võimelised nokkimise eest peitu pugema.
Kui lind on vigastatud lahtiste haavadega, siis toodab see sulgede nokkimise asemel juba kannibalismi sest kanad tunnevad vere lõhna väga hästi.
Liikumispuudega, nakkushaiguse ja lahtiste haavade vaba haige kana tuleks eraldada siis, kui on näha, et kari on teda ründama hakanud. (29)
Jalgade ajutise halvatusega liikumisvõimetu kana
11. Kahjustunud suled ja sassis sulestik. Iga murdunud või korrastamata sulg, kutsub teisi kanu seda sulge nokkima. Sulgede nokkimine aga muutub nagu alati kiiresti naha nokkimiseks ning kannibalismiks. (30)
Tavaliselt ei hoolitse kana näiteks haudeperioodil eriti oma sulgede eest ning vajab ka sellepärast kindlasti rohkem aega sulekatte taastamiseks, kui haudeperiood läbi on saanud.
12. Ebapiisavad tolmuvanni võtmise võimalused. Rääsunud õliga koosolevad suled ja nahk ei hoia lindu enam soojas ning lisaks lähevad suled kiiremini mustaks. Määrdunud suled aga lausa kutsuvad teisi kanu sulgi nokkima. Talve kuudel, kui lindudel puudub võimalus leida aiast kuiva mulla-liivaga koht milles teostada tolmusuplust, tuleks lindudele tagada ligipääs tolmuvannile. Sinna sisse segada võrdses koguses liiva, kuiva mulda, tuhka ja ka kaks peotäit mehaanilist putukatõrje pulbrit, näiteks Gurlite pulbrit.
Tolmusupluse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd eksoputukate lämmatamine tolmuga (kuigi boonusena võib see tegevus kaasa aidata eksoputukate koguse piiramisele), kui rääsunud õli eemaldamine sulestikust ja nahalt. Kui tolmuvanni segu on kanade arvates juba piisavalt rikastunud rääsunud sekreediga, siis kanad seda tolmuvanni
enam kasutada ei soovi ning sisu peaks lihtsalt välja vahetama. Ei pea imestama, kui kanad peavad tolmusuplust saelaastu või ükskõik millise allapanu liigi sees. Kui see imab niiskust, siis toimib ta ka rääsunud sekreedi eemaldajana sulgedelt ja nahalt. (31)
Videol on Kaja Vadi daamid spas tolmusupluse protseduuridel.
13. Lestad ja väivid ning teised eksoputukad, keda kanad sulgede vahelt nokkida üritavad. Tahest tahtmata tõmbavad kanad putukaid taga ajades endalt välja kogemata ka paar sulge ning paljastunud ala kust ka ärritusest punane nahk juba nähtaval on, kutsub ka teisi karjakaaslaseid koheselt sama kana nokkima. Väivide vastu aitab näiteks Gurlite pulbriga kanade tolmutamine. Lestade kohta võib pikemalt lugeda Estfarmi kodulehelt.
14. Sügelev nahk. Liiga kuiv õhk lindlas kuivatab lindude nahka ja kutsub esile kiheluse, mille tagajärjel võivad nad hakata iseenda sulgi nokkima ja sööma (2). Vastupidiselt jälle liigniiskus ja suurenenud ammoniaagi sisaldus allapanus põhjustab kanadel kõhualusel ja rindmikul dermatiiti ehk nahapõletikku, jalgadel tekitab sama kombinatsioon pododermatiiti, mis küll otseselt sulgede nokkimist ei põhjusta küll aga kaudselt. Teised kanad võivad hakata halvasti liikuvat kana sulgedest nokkima ja talle niisama nokahoope jagama. (33, 34)
15. Sulgimine. Või siis igasugune uute sulgede selga kasvatamine. Kasvavad verisuled oma naturaalses turritavas olekus on teistele kanadele väga ligitõmbavad ning neid asutakse suhteliselt kiirelt uudistama ja nokkima. Seda eriti juhul, kui karjast sulgib ainult üks kana korraga.
Kiiremat sulgimist ja kehamassi hoidmist soodustab näiteks lisa söödapärmi lisamine toidule. Seda keerulist protsessi, mis kehas sulgimise ajal toimub, võib igaüks siit lugeda. Meeles peab pidama, et sulgimise ajal uueneb ka skelett ning lihased ja ka suguorganid. Aminohapped söödapärmis on aga vajalikud keratiini tootmiseks, millest suled suures osas koosnevad. (35)
16. Veritsevad verisuled. Kui kasvamise ajal suletüükad murduvad ning nendest hakkab immitsema välja verd, siis on see kanale äärmiselt ohtlik. Esiteks hakkavad tema karjakaaslased teda koheselt agressiivselt nokkima ning teiseks võib kana surra vere kaotusesse.
Selle vastu aitab verejooksu sulgemine, kas maisitärklise peale raputamisega või siis haavaspreiga. Tegevust peab kordama mitmeid kordi. Lisaks võiks murdunud sulerootsu õrnalt tangidega sirgjooneliselt välja tõmmata samal ajal sulerootsu ümber naha peale vajutades, et mitte vigastada nahka sulge välja tõmmates. (36)
17. Suurus loeb. Liiga noorte munakanade karja toomine. Mida noorem kana seda väiksem ta on (munakanade puhul) ja seda suurema tõenäosusega hakkavad vanemad karjaliikmed tema pihta hoope jagama. Mõni eriti agar kana võib minna toiduahela paika panemisega nii hoogu, et nokahoopide jagamine muutub kiiresti sulgede välja sikutamiseks, ning paljastunud naha nokkimiseks ning sealt edasi kannibalismi. Mida ligemal on karja toodav kana munemiseale, seda valutumalt läheb tavaliselt karja integreerimine sest munemisvalmis noorkana on juba suhteliselt ligidal oma maksimaalsele kasvule.
18. Erinevate tõugude segamine munakanadega. Munakanad, kes on geneetiliselt agressiivsemad ja uudishimulikumad, võivad hakata ilukanu nokkima. Ilukanad: bantamid, sulisjalgsed, tanuga kanad, erilise sulemustri ja värviga kanad, aeglaselt sulgivad kanad, paljaskael kanad jms. (37)
19. Sulevärvus. Uuringud on tõestanud, et kõige agressiivsemad on ühtlast valget värvi sulestikuga kanad. Valged kanad näitasid kõige agressiivsemat käitumist teiste taga ajamisel, ründamisel ja sulgede nokkimisel. Kahjuks ei ole uuringud suutnud selgitada, miks see nii on. (38, 39)
Eesti puurikanad. Nii uskumatu kui see ka pole on samast kanalast pärit valged kanad täiesti sulgedega kaetud, kuid pruunid on täiesti rääbakad ja paljad. Need kanad siin pildidl said vabapidamise elu peale. Aitähh Sigridile pildi eest.
20. Grupi suurus. Suurtes kanalates, kus on koos mitu tuhat lindu, on sulgede nokkimine tavapärasem nähtus kui väikestes kanalates. Kana tunneb ära kõige rohkem kuni 100 indiviidi ja kui kanade territooriumit asustab rohkem isendeid, siis tavaliselt jagunevad need väiksemateks alagruppideks. Lindude sulgede nokkimise tõenäosus kasvab gruppi suuruse kasvuga, kui kana hakkab oma grupikaaslasi nokkima, kuna arvab, et tegemist on võõraste kanadega. (40)
21. Valgusspekter. Inimsilm näeb nähtava valguse spektri lainepikkusel 400 – 700 nanomeetrit. Kanad aga näevad ka alla 400 nanomeetri ehk ultraviolettkiirguse lainepikkusel. Mis meile näib tavaline valge kana või kukk võib olla hoopis inimsilmale nähtamatu sulemustriga kana, ning teistsugune sulemuster tingib ka karjakaaslaste pideva nokkimise. (41, 42)
22. Valgustihedus (intensiivsus) ja valguspäeva pikkus. Kui valguspäeva pikkusega on asjad väga lihtsad (vaata tabelit Linnukasvatus I käsiraamatus), siis parim soovituslik valgustihedus munakanadele on natukene keerulisem teema. Kõrge valguse intensiivsus stimuleerib aktiivsust ning madal pärsib aktiivsust. Arvestama peab kanala suurust ning objektide asetust ruumis. Ideaalseid tingimusi on raske ette kirjutada, kuna neid ei ole veel piisavalt uuritud. Uurimustöid on tehtud nii 3, 5, 15, 20, 30 luksiga, kuid lõpptulemus on segane.
Soovitan läbi lugeda Linnukasvatus I käsiraamatu lk 133 - 135, kus antud teemat on natukene rohkem lahti kirjutatud. PennState Extention (Pennsylvania State University kodulinnu kasvatajate osakond) soovitab 40 W valget pirni ning toidu ja sööda kohale 15-25 W. (43)
Lisaks on lindlate valgustust eesti keeles lahanud Antti Loodus oma Looduspere blogis. (44)
Eraldi võiks välja tuua uurimistöö, kus kanadele anti võimalus valida erinevates värvitoonides valgustatud ruumide (sinine, roheline, punane ja valge) vahel ning üllatavalt oli kanade lemmikuks sinise valgusega tuba, millel järgnes valge valgusega ruum ning kõige vähem kasutasid kanad punase valgusega tuba. (45)
23. Tibude kasvatamine alavalgustatud ruumides. Uuring leidis, et kui kasvatada tibusid 3 luksi tugevusega (46) valguses, siis tingituna halvast nähtavusest hakkavad tibud objekti uurimiseks kasutama õrnu, kobamisega sarnaseid nokahoope. Kui tõsta see valgus 30 luksini, kui tibud on juba suuremad, on õrn nokitsemine süvenenud agressiivseks nokkimiskäitumiseks, mis munemise ikka jõudes võib välja kujuneda juba kannibalismiks. Selle vältimiseks tuleks tibusid kasvatada algusest peale õigetes valgustingimustes. (47)
24. Ilma kanaema eeskujuta kasvanud tibud ei ole pruukinud õppida oma uurivat nokkimiskäitumist suunama maapinna ja esemete pihta vaid suunavad seda igale poole, kaasa arvatud oma liigikaaslaste pihta. (48, 49)
25. Ebapiisav kogus õrsi ja söödafronti. Kindlasti peaks olema kindel, et kanadel on ligipääs piisavale kogusele õrtele, kus nokitavad kanad saavad nokkijate eest lihtsalt eemale istuda. Lisaks peab olema kindel, et sööturi juures ei pea kanad pikas järjekorras ootama, vaid et sööma mahub enamik neist korraga. (50)
26. Isu äratava faasi piiramisega kaasnenud ümbersuunatud käitumine. Kanad on seesmiselt nii motiveeritud oma isu äratavat faasi toitumiskäitumises esitama, et nad võivad seista sööturi ees ja kraapida seda näiliselt jalaga õhus, kuigi seda ei pea tegema toidu sööturist kätte saamiseks. Lisaks otsivad nad sööturi alt sinna kukkunud terakesi lihtsalt selle pärast, et isu äratava faasi käitumist väljendada. Probleemid tulenevad sellest kui sa tahtmatult lühendad või tõkestad isu äratavat faasi toitumiskäitumises. See võib kana ajendada seda faasi väljendama valel ajal või vales kohas. Või tegeleb kana oma toimingutega ebaharilikus järjestustes või kummalisel viisil. Näiteks tekib kanadel, keda toidetakse piiratud toidukogustega (lihakanad, broilerite vanemad) ühe punkti nokaga järjestikku toksimise vajadus. Nii toksivad nad nokaga tühja sööturit ja jooturit või hoopis seina ja oma kaaslasi, ning sealt edasi sulgede nokkimiseni on üliväike samm. (1)
27. Asustustihedus. Enamus kanade käitumismustritest on sotsiaalsed käitumised ehk neid sooritatakse karjas koos. See kehtib ka siblimise ja maa kraapimise kohta. Kui kanad on allapanul ja hakkavad seda kraapima, lootusega leida sealt midagi noka vahele, siis on see käitumine nakkav ning enamik karja soovib seda teha üheaegselt.
Kui kanalas on liiga palju kanu ning kanadele ei jätku piisavalt palju põrandapinda, et sooritada seda käitumist üheaegselt, võib see tekitada käitumishäireid nendel kanadel, kes põrandat kraapima ei mahtunud. Neid tekkinud pingeid elavad nad välja teisi kanu sulgedest nokkides. See on ümbersuunatud põranda kraapimise ja nokaga allapanus sorteerimise vajadus. (1)
28. Positiivse vastukajata allapanu kraapimine. Kuna kana on seesmiselt motiveeritud väljendama toidu otsimise ja sellega seonduvat maa kraapimise käitumist ja toidu leidmist, siis võib ta toidu mitte leidmisel suunata oma frustratsiooni teiste kanade peale ja hakata nende sulgi nokkima. Selle vastu aitab puhtale allapanule terade raputamine, mille kanad siis siblimise käigus avastavad ja ära söövad. Uuringute kohaselt võib lisaks anda umbes 5 grammi terasid kana kohta päevas. (51)
29. Vähene allapanu või selle puudumine hoopis. Allapanul kanad nokivad vähem sulgi. Kuid seda allapanu peab kraapimiseks ja siblimiseks jätkuma kõigile. Kui pool põrandat on kaetud allapanuga, aga pool on puhas betoon, siis kanad, kes seisavad ilma allapanuta betoonil, hakkavad tahes tahtmata nokkima neid, kes parajasti saavad allapanul siblida. (52)
30. Maas vedelevad lahtised suled. Kanad siblivad suure osa oma ajas allapanus ja otsivad sealt söödavat. Kui see ainuke söödav asi mille kana leiab, on sulg, siis peale mitmekordsest sulest möödumist võib ta selle lõpuks nahka pista. Peale piisavas koguses maas lamavate sulgede ära söömist õpib kana, et suled on söödavad.
Kui maas enam piisavalt sulgi ei vedele, hakkab ta otsima uut kohta, kust sulgi leida. Nii võib hakata arenema karjasisene sulgede nokkimine. Kõige lihtsam viis selle ennetamiseks, on lahtiste sulgede ära koristamine. (53)
31. Muutused sööda koostises ja maitses tekitavad lindudel käitumisprobleeme ning rahulolematus suunatakse kiirelt oma karjaliikmete peale. Sööta vahetatakse välja pikema aja vältel, kus esialgest sööta segatakse uue söödaga. (54)
32. Sööda osakeste suurus. Mida väiksematest osakestest koosneb sööt, seda kauem läheb kanal aega, et täita oma pugu. Kanade seesmiselt motiveeritud nokkimise käitumine saab väikesi osakesi nokkides tavaliselt rahuldatud, kuid graanuleid nokkides saab kana „kõht“ täis enne, kui nokkimiskäitumise vajadus rahuldatud. Kui kana isu saab rahuldatud enne kui nokkimiskäitumise vajadus, siis hakkavad nad tavaliselt nokkima üksteist, et rahuldamata nokkimiskäitumise vajadust lõpule viia.
Graanuleid kasutades võib olla kindel, et kana toitainelised vajadused peaksid kaetud saama, samas kui väikestest osadest koosneva toidu puhul võib kana valida endale ainult meelepärasemad osakesed ja jätta mingi osa nendest täiesti puutumata tekitades olukorra, kus kanal võivad tekkida toitainelised puudused. (55, 56)
33. Teatud ainete puudus söödas, mis ajab kanas keemilise tasakaalu paigast ära. See võib tekkida söötes kanu nii täissööda graanulitega (pigem harvemini) kui ka jahvatatud toiduga ehk nii öelda pudruga (tihemini).
Suled koosnevad suures osas aminohapetest ja proteiinist ning neid nokkides üritavad kanad seesmise tungi sunnil täiendada oma toitainelisi puudusi. Soovitan kindlasti läbi lugeda see artikkel serotoniinist. Hormoonist, mis kontrollib nii inimeste, kui ka loomade (kanad kaasa arvatud) isu, tuju ja kõike muud. Seda toodetakse trüptofaanist: asendamatust aminohappest, mida saadakse toidust. Kui toidust seda aminohapet kanad kätte ei saa, siis minnaksegi sulgede kallale. (57, 58, 59)
Hea aminohapete allikas on söödapärm, mille lisamine söödale aitab ennetada toitainelistest puudustest tulenevat sulgede nokkimist. (60)
34. Loomse proteiini vaene sööt ehk sööt, millest suurema osa moodustab taimne proteiin, soodustab sama moodi sulgede nokkimist. (61)
35. Kui kuke poolt palavalt armastatud kana selg ja õlanukid ning kukal on sulgedest paljas ja nahk punane ning ärritunud, siis võib juhtuda, et teistele on see punane nahk ligitõmbav ning nad hakkavad lisaks sulgi sealt selja pealt ära nokkima või siis juba paljast nahka toksima.
Kuke lemmik kana enne kukke. Ja teise pildi peal on sama kana olnud aastakene kuke lemmik.
See nimekiri ei ole lõplik, kuid need on peamised sulgede nokkimist soodustavad ja tekitavad tegurid kanadel. Loodan, et see nimekiri annab natukene laiema pildi selle probleemi keerukusest ning arusaamise, et lahendus ei pruugi olla ainult ühe asja muutmine. Samas on lahendused võimalikud, kui natukene kaasa mõelda on viitsimist.
1. Chicken Behaviour and Welfare Course
2. Linnukasvatus I, Tikk, Tikk, Piirsalu, Hämmal, Tartu 2007
5. https://layinghens.hendrix-genetics.com/en/news/steering-on-bird-behavior-pecking/
7. https://en.engormix.com/poultry-industry/articles/injurious-pecking-behavior-poultry-t47264.htm - et al. Dong, 2021
8.https://ec.europa.eu/research/participants/documents/downloadPublic?documentIds=080166e5b3a169cb&appId=PPGMS – Guidelines Feather Pecking Hennovation
9. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32854615/ - Analysis of the brain transcriptome in lines of laying hens divergently selected for feather pecking – et al. Falkner-Gieske and Mott, 2020
10. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36230380/ - Effects of Stocking Rate and Environmental Enrichment on the Ontogeny of Pecking Behavior of Laying Hen Pullets Confined in Aviary Compartments during the First 4 Weeks of Life – et al. Schwarzer, 2022
11. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33142434/ - Effects of edible environmental enrichments during the rearing and laying periods in a littered aviary-Part 1: integument condition in pullets and laying hens – et al. Schreiter, 2020
12. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17578687/ - Plumage colour and feather pecking in laying hens, a chicken perspective? – Bright, 2007
13. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0003347200914532?via%3Dihub - Is there social transmission of feather pecking in groups of laying hen chicks? – et al. Zeltner, 2000
15. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23960107/ - Fear, stress, and feather pecking in commercial white and brown laying hen parent-stock flocks and their relationships with production parameters – et al. Haas, 2013
16. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36061196/ - eQTL analysis of laying hens divergently selected for feather pecking identifies KLF14 as a potential key regulator for this behavioral disorder – et al. Mott, 2022
17. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34954808/ - The light response in chickens divergently selected for feather pecking behavior reveals mechanistic insights towards psychiatric disorders – et al. Falker-Gieske, 2022
18. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fvets.2019.00209/full - The Role of Tryptophan-Kynurenine in Feather Pecking in Domestic Chicken Lines – et al. Birkl, 2019
19. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10821518/ - Stress and feather pecking in laying hens in relation to housing conditions – et al. El-Lethey, 2000
20. https://www.nature.com/articles/s41598-021-96615-x - Ingestion of Lactobacillus rhamnosus modulates chronic stress-induced feather pecking in chickens – et al. Mindus, 2021
21. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fvets.2021.660400/full - Pecking Behavior in Conventional Layer Hybrids and Dual-Purpose Hens Throughout the Laying Period – et al. Rieke, 2021
22. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fvets.2021.660400/full - Pecking Behavior in Conventional Layer Hybrids and Dual-Purpose Hens Throughout the Laying Period – et al. Rieke, 2021
23. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579119360717?via%3Dihub - Genetic parameters for feather pecking and aggressive behavior in a large F2-cross of laying hens using generalized linear mixed models – et al. Bennewitz, 2014)
24. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1601-183X.2011.00713.x - Heart rate variability in domestic chicken lines genetically selected on feather pecking behaviour – et al. Kjaer, 2011
25. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0031938405002659?via%3Dihub - Feather pecking in chickens is genetically related to behavioural and developmental traits – et al. Jensen, 2005
26.
27. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00071667308416038 - The effect of implanted gonadal hormones on feather pecking and cannibalism in pullets – Hughes, 2007
28.https://www.researchgate.net/publication/305519215_Omnivores_Going_Astray_A_Review_and_New_Synthesis_of_Abnormal_Behavior_in_Pigs_and_Laying_Hens
29. https://poultry.extension.org/articles/poultry-behavior/feather-pecking-and-cannibalism-in-small-and-backyard-poultry-flocks/
30.https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10804267/#:~:text=These%20results%20support%20the%20suggestion,half%20of%20the%20experimental%20groups. - Effect of manipulating feathers of laying hens on the incidence of feather pecking and cannibalism – McAdie and Keeling, 2000
31. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0032579120303217 - Dust bathing in laying hens: strain, proximity to, and number of conspecifics matter - Gerbey, et al. 2020
35.https://www.internationalornithology.org/PROCEEDINGS_Durban/Symposium/S10/S10.1.htm - Energetics and nutrition of moulting, Murphy, 1999
36. http://www.poultrydvm.com/condition/broken-blood-feather
37. https://www.pubs.ext.vt.edu/content/dam/pubs_ext_vt_edu/2902/2902-1095/2902-1095_pdf.pdf - Cannibalism: Prevention and Treatment – McElroy
38. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0215921 - Feather colour affects the aggressive behaviour of chickens with the same genotype on the dominant white (I) locus – et al. Changsheng, 2019
39. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00071660701370483 - Plumage colour and feather pecking in laying hens, a chicken perspective? – Bright, 2007
40. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159100000897?via%3Dihub - Relationship between feather pecking and ground pecking in laying hens and the effect of group size - Bilčı́k and Keeling, 2000
41. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159119301947?via%3Dihub (How does ultraviolet light affect layer production, fear, and stress – et al. Sobotik, 2020)
42. https://www.cambridge.org/core/journals/world-s-poultry-science-journal/article/abs/responses-of-poultry-to-ultraviolet-radiation/25BBE918ACA60EB786699DED0B30A5B4 (Lewis & Gous, 2009)
45.https://www.researchgate.net/publication/327651952_Layer_Pullet_Preferences_for_Light_Colors_of_Light-Emitting_Diodes - et al. Guoming, 2018
46. https://et.wikipedia.org/wiki/Luks
47. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159198002172 - Development of feather pecking in relation to light intensity – et al. Kjaer, 1999
48. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34336975/ - Prenatal and Early Postnatal Behavioural Programming in Laying Hens, With Possible Implications for the Development of Injurious Pecking – et al. De Haas, 2021
49. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26742081/ - Influences of Maternal Care on Chicken Welfare – et al. Edgar, 2016
50. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7828008/ - Behavioural expression of laying hens in aviaries and cages: frequencies, time budgets and facility utilisation – Hansen, 1994
52. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31267678/ - Effects of litter and additional enrichment elements on the occurrence of feather pecking in pullets and laying hens - A focused review – et al. Schreiter, 2019
53. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18568748/ - Role of loose feathers on the development of feather pecking in laying hens – et al. Ramadan, 2008
54. file:///C:/Users/hepiep/Downloads/8412101743_ASGV_Kippenwaaier_UK.pdf - Emergency measures against feather pecking
55. https://www.mdpi.com/2076-2615/11/3/773/htm - Relation between Feed Particle Size Distribution and Plumage Condition in Laying Hens on Commercial Farms – et al. Schreiter, 2021
56. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10821517/ - Effect of foraging material and food form on feather pecking in laying hens – et al. Aerni, 2000
57. https://tervisliktoitumine.ee/serotoniin-keha-voimsaim-tuju-ja-soogiisu-reguleerija/
58. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15174935/ - The control of feather pecking by serotonin – et al. Hierden, 2004
59. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30055196/ - Where in the serotonergic system does it go wrong? Unravelling the route by which the serotonergic system affects feather pecking in chickens – et al. Haas, 2018
60. (https://cdnsciencepub.com/doi/pdf/10.4141/cjas81-093 - Feather Growth And Feather Composition Of Broiler Chickens – et al. Fisher, 1981)
61. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1079/WPS200478 - Impact of feeding management on feather pecking in laying hens – et al. Van Krimpen, 2005
Comments